Oma seisukohta põhjendab Valner väitega, et agressioon loomade vastu võib väga kergesti muutuda agressiooniks inimeste vastu. Viimasel ajal on avalikkuse ette jõudnud mitmeid võikaid loomapiinamisjuhtumeid. Kas inimesed on julmemad või on loomakaitsjate töö paranenud?Inimesed ei ole hullemaks läinud. Lihtsalt loomakaitseselts on suunda muutnud. Kui varem rõhusime kaastundele, siis praegu avalikustame kõige võikamaid lugusid võimalikult palju. Inimestele lähevad need lood korda ja järelikult on aeg küps, et loomakaitseseadus ka reaalselt toimima panna. Seadus ei toimi üldse? Praegu ei toimi seadus absoluutselt. Veterinaar- ja toiduamet, keskkonna-, politsei- ja päästeamet, munitsipaalpolitsei – kõik justkui tegelevad asjaga, aga on väga palju viilimist. Kui on võimalik töö teise kaela veeretada, siis seda ka tehakse. Nad peaksid tegelema ka iga varese- või kassipojaga, kes kusagil kinni on. Jah, see nõuab ressursse, aga peamine on tahtmine. Nad ei taha. Aga politseiametil on sada muud asja teha kui varesepoega päästa. Nojah, aga kõike peaks tegema mõistuse piires. Võib-olla riigil ei ole vaja kõike teha, aga riik peaks looma näiteks lemmikloomade registri. Register peaks olema ka inimeste kohta, kes on süüdi mõistetud loomapiinamises ning kellelt on loomapidamisõigus ära võetud. Meil seda infot praegu pole. Kui riigipööramise eest pannakse pooleks aastaks vanglasse, siis kassi tapmise eest võiks ju olla rahatrahv 2,50. Proportsioonid on paigast ära ja ülevaadet pole. Loomadele ei pöörata tähelepanu väga lihtsatel põhjustel: loomad ei kaeba, nad ei saa meist aru ja nad ei ole valijad. Mis tühja neist ikka hoolida! Ühiskonna arengu tunnus peaks ju olema see, et tähelepanu jagub ka nõrgematele, mittevalijatele? Institutsioonid, kellega suhtleme, on kõik väga sallivad ja innustavad meid tööle, aga nende vahenditega ei ole võimalik palju rohkem teha. Alati on inimesi, kes pole mitte kunagi mitte millegagi rahul. Need on mõttetud inimesed. Kui keegi lamab tänaval, siis näitavad nad üles fenomenaalset tuvastamisvõimet, pannes 50 meetri pealt paika inimese joobepromillid, aga ei lähe seda inimest üles aitama. Sellised isikud on ühiskonnas täiesti mõttetud. Mis on loomakaitsjate ettepanek? Võiks luua eraldi loomakaitseameti. Koondada loomadele spetsialiseerunud organisatsioonide töötajad ja anda neile suuremad õigused. Milline on teie jaoks kõige võikam loomadega seotud lugu; millisel juhul keeldute olemast üks inimliigist? Trenditeadlikud tibid võtavad restoranis hanemaksa, foie gras’, ja väikese salati. Täiesti siiralt – Jeesuse või juutide kannatused on naljaasi võrreldes sellega, mida me ise tekitame 21. sajandil tervele linnuliigile. Haned elavad väikses pimedas kastis, neil tõmmatakse kael pikaks, lükatakse metalltoru otse makku ja valatakse sinna rasva. Kui maksa normaalne rasvasisaldus on kuus protsenti, siis nendel on see 56 protsenti. Lindude jalad murduvad lihtsalt nende enda keha raskuse all. Kirjeldage tüüpilist loomapiinajat. On inimesi, kes põlgavad kõike, on julmad ja tapavad, eristamata looma ja inimest. Teine tüüp on alaväärsuskompleksiga. Oli juhus, kui mees läks Lasnamäel koju, oli purjus, naine kiskus tüli – mees ei saanud talle haiget teha, aga viskas neljanda korruse aknast taksikoera välja. On väljend – loomastunud inimene. See on justkui solvav loomade suhtes, kes käituvad instinktide ajel. Inimene on lihtsalt jõhkard. Minu seisukoht on olnud alati see, et kui korilase aju hakkas mingil põhjusel arenema, oli see kõikidele liikidele katastroof. Kuus riiki on keelustanud hanede sundsöötmise, Austria on keelustanud loomatsirkuse, Saksamaal on põhiseaduses fikseeritud loomade õigused. Meil on väga pikk tee minna. Me ei saa olla nii naiivsed, et mitte tajuda – agressioon loomade vastu muutub agressiooniks inimese vastu. Loomakaitsest oleneb ühiskonna stabiilsus. Kui riik ei täida oma kohust, tekivad grupid, kes rakendavad loomapiinajate suhtes omakohut. Neid käsitletakse siis kui kurjategijaid, kuigi tegelikult on kurjategijaks riik. Järelevalvajaid justkui jaguks • Riiklikku järelevalvet peavad loomakaitseseaduse alusel teostama veterinaar- ja toiduamet, keskkonnainspektsioon ning politseiamet. • Järelevalveametniku ettekirjutuse korduva täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise või loomakaitseseaduse nõuete olulise rikkumise korral on järelevalveametnikul õigus kohtu kaudu taotleda looma äravõtmist omanikult, kui looma on ohtlik omaniku juurde jätta. • Järelevalveametniku nõudel võib kohus loomapidamise õiguse ära võtta kuni kümneks aastaks. |
