| Teadlaste kinnitusel võib genitaalide väiksemaks muutumine pikas perspektiivis hakata mõjutama jääkarudel järglaste saamist ning võib lõpuks viia isegi nende loomade väljasuremiseni. «Lisaks jääkarudele mõjutavad tööstuslikud reostusained kõiki arktilises kliimas elavaid loomi, kaasa arvatud vaalu,» ütles Taani keskkonnainstituudi teadur Christian Sonne. Ta lisas, et kõikide Arktikas elavate loomade keha sisaldab suurt hulka reostusaineid. Kuid kõige rohkem leidub neid Norra ja Venemaa põhjaosas ning Gröönimaal elavate jääkarude organismis, kuna nad toituvad kohalikest hüljestest. Hüljeste rasvakiht sisaldab aga suures koguses orgaanilisi tööstusjäätmeid, sealhulgas ka halogeenide hulka kuuluvat kloori. Halogeenid käituvad looma kehas olevate hormoonidega sarnaselt. Teadlased uurisid formaldehüüdis säilitatud 55 isase ja 44 emase Ida-Gröönimaalt pärit jääkaru genitaale, mis pärinesid aastatest 1999 kuni 2002. Täiskasvanud isaste jääkarude munandid on keskmiselt 7,5 sentimeetri suurused ja kaaluvad 50 grammi, kuid indlemisperioodil, jaanuarist kuni juulini, suurenevad need märgatavalt. Teadlased märkasid, et mida rohkem looma kehas leidus orgaanilisi halogeene, seda väiksemad suguelundid isasloomadel olid. Sama kehtis ka emasloomade kohta, kellel vastavalt vähenes munasarjade suurus. Jääkarudel on maismaa imetajatest kõige vähem järglasi. Teadlaste arvates võib genitaalide väiksemaks muutumine nende loomade arvukust veelgi vähendada. Toimetas Inna-Katrin Hein |
