|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ning rahandusminister
Aivar Sõerd saatsid täna osaühingule Baltic Rail Services (BRS) negatiivse
vastuskirja enamusaktsionäri poolt esitatud uuele äriplaanile.
BRSi pakutud uue äriplaani kohaselt teeks Eesti Raudtee erastamislepingus
aastateks 2001-2010 kokkulepitud, praegu kehtiva äriplaaniga võrreldes
investeeringuid raudteeinfrastruktuuri märkimisväärselt vähem. Ka soovib BRS
võrreldes kehtiva äriplaaniga teha oluliselt vähem kapitaalremonti.
Samuti seab riik jätkuvalt tugeva kahtluse alla ASi Eesti Raudtee poolt
kapitaalremondi asemel kasutusele võetud tõsteremondi tõhususe.
«Ei BRS ega AS Eesti Raudtee ei ole siiani esitanud juhendeid, mille alusel
nad antud tehnoloogia kasutusele võtsid ja mis tõestaksid, et tõsteremont on
efektiivsem kui kehtivas äriplaanis ettenähtud kapitaalremont,» tõdesid
ministeeriumid ühisavalduses.
Ministeeriumid ei saa nõustuda ka sellega, et äriplaan on esitatud
tingimuslikuna sõltuvalt raudteeinfrastruktuuri kasutustasu alastest
kohtuvaidlustest. BRS eeldab oma uue äriplaani ettepanekus, et Eesti Raudtee
võidab kohtus kasutustasude vaidluse ning et selle tulemusena kehtestab riik
sellise raudteeinfrastruktuuri kasutustasude arvestamise metoodika, mis vastaks
BRSi kasumilootusele.
Riik on aga seisukohal, et äriplaani koostamisel peab lähtuma tegelikest
asjaoludest, sealhulgas kehtivast raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise
metoodikast, mitte soovidest ja oletustest. Uues äriplaanis on välja toodud, et
Eesti Raudtee on ümber hinnanud kogu oma põhivara seisuga 1. jaanuar 2004, mille
tulemusena on põhivara väärtus raamatupidamislikult suurenenud 3,776 miljardi
krooni võrra.
Riik ei ole aga selle väitega nõus, kuna vastav varade ümberhindlus ei ole
aktsionäride poolt jätkuvalt üldkoosolekul heaks kiidetud.
«Üldkoosolek ei saa üleshindlust heaks kiita, kuivõrd on alust eeldada, et
ümberhindlus rikuks Eesti seadusi ja et tegelikult ei ole üleshinnatud põhivara
reaalsete rahavoogudega kaetud, samas usaldusväärset vara väärtuse testi Eesti
Raudtee läbi ei vii,» märgiti ministeeriumide pressiteates.
Ka seab BRS uues äriplaanis kahtluse alla Eesti raudteeseaduse vastavuse
Euroopa Liidu direktiividele, kui Euroopa Komisjon on BRSile mitmel korral
kinnitanud, et Eesti raudteeseadus on Euroopa raudteeõigusega kooskõlas.
Ühtlasi peavad nii rahandusministeerium kui ka majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium kahetsusväärseks, et uues äriplaanis ei ole
arvestatud AS Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamisega lähtuvalt Eesti
Vabariigi poolt esitatud taotlusest emiteerida riigile aktsiaid Euroopa Liidu
toetuse abil tehtud investeeringutele vastavas summas – möödunud aastal lõppes
Phare programm, mille käigus paigaldati Eesti Raudteel rööpaid summas 3 849 325
eurot.
Kuigi BRS võttis 2001. aastal sõlmitud erastamislepingus endale kohustuseks,
et ELi abirahade paigutamisel Eesti Raudtee infrastruktuuri tagab BRS vastava
summa võrra aktsiakapitali suurendamise riigi kasuks, ei soovi ta seda kohustust
enam täita. Aktsiakapitali suurendamine riigi kasuks annaks võimaluse osalusele
vastavas proportsioonis aktsiakapitali suurendamiseks ka BRS-ile, mis suurendaks
ühtlasi AS Eesti Raudtee investeerimisvõimalusi ning seeläbi ettevõtte tegevuse
jätkusuutlikkust.
Toimetas Aivar Reinap, PM online |
