Muidugi on juba liigagi palju kordi räägitud ja kirjutatud sellest, kuidas Leigo Talu peremees Tõnu Tamm kuulas sulnitel suveõhtutel oma maja ees klassikalist muusikat ning mismoodi festival kasvas samm-sammult välja tema soovist jagada teistega seda hingepugevat ilu, mis teatavatel tingimustel tekib Looduse ja Kultuuri koosmõjust. Nakkav eeskujuPraeguseks aga on Leigo Järvemuusika üks nimifestival pikas suveürituste reas ning mastaap paisunud sellise piirini, kus kommertskalkulatsioonid on vältimatud. Kaheksas toimumiskord, üksteist kontserti, mitu rahvusvaheliselt kaalukat esinejat ja kava, mille puhul võiks julgelt väita, et see on teiste Eestimaiste suviste festivalide taustal endiselt omapärane. Just eriline esinejatevalik, kus külg külje kõrval enesestmõistetavalt koos jazz, klassika, etnohõng, uus elektrooniline eksperimentalism ja vana religioosne laul, loob Leigo Järvemuusika ümber erilise loori ja annab põhjust rääkida suhtumisest muusikasse kui tervikusse. Pigem võiks väita, et Leigo Järvemuusika kavakoostamise printsiibid on hakanud vähehaaval kallutama teiste festivalide valikuid. Peaaegu märkamatult on muutunud siinsete pop- ja rokkmuusika areaalist välja jäävate muusikafestivalide kava ˛anriliselt avaramaks ja vabameelsemaks. Heaks näiteks on laupäevane kava Leigol. Hanson-Maakeri kõrval esineb veel huvitav ja rahvusvaheliselt kiitvat vastukaja leidnud uuselektrooniline projekt Biosphere Norrast. Nende vahele jääb eksootiline vene sarvekoor suurte maani ulatuvate pasunatega ning öö hakul lõpetavad peaaegu seitse tundi vältava muusikakaleidoskoobi pöörlemise Rein Rannap ja Aare-Paul Lattik, kes uurivad oreli-klaveri kooskõla. 5. augustil on Leigol juba traditsiooniks muutunud oreligala järvel, vene mungakoor Optina Pustõn esitab vaimulikku koorimuusikat ning Andres Mustoneni juhatusel kantakse suurejooneliselt ette Mozarti «Kroonimismissa». Nädal hiljem kõlavad Leigol peamiselt põhjamaise tunnetusega helid, mida vürtsitavad jazzmuusikute improvisatsioonid. Teist aastat on festivali korraldamisel peaettevõtjaks Tõnu Tamme tütar Tiiu, kes õpib Tartu Ülikoolis õigusteadust. Et neiu sõnul on tal isaga väga lähedane muusikamaitse, ei pruugi Järvemuusika külastaja kahtlustadagi, et festivali kava koostaja on muutunud. Usaldus kasvab Eelmisel aastal jäi Järvemuusika kahjumisse ning seepärast on Tiiu Tamme sõnul seekord kava koostatud ettevaatlikumalt. «Björk sobiks meile väga, tema esinema meelitamisest oleme aastaid unistanud, aga see on vist utoopia,» räägib kava koostaja ning rõhutab sealjuures veel kord, et Leigol kuuleb ennekõike niisugust muusikat, mis meeldib talle ja ta isale. «Me teeme seda festivali kogu hingest, võtame muusikat, mis endale meeldib. Et ilus oleks.» Umbes kümmekond protsenti Leigo Järvemuusika tänavusest 1,7 miljoni krooni suurusest eelarvest on tulnud riigi kultuurirahadest. Senisest rohkem on õla alla pannud ka sponsorid. See tähendab, et usaldus festivali vastu kasvab ja küllap näitab seda ka tänavune pealtvaatajate arv, kui augusti keskpaigas Leigol kokkuvõtet tehakse. Suvemuusika ürituste konkurentsis on nemad üks väärikamaid. Festival Leigo Järvemuusika Esinejaid: Biosphere (Norra), Kimmo Pohjonen (Soome), Emiliana Torrini (Island), Optina Pustõn (Venemaa), Rein Rannap ja Aare Paul Lattik, Ravo Tafenau ja Riho Sibul jt. 29. juulil, 5. augustil ja 12. augustil Leigol |
kõik galeriid
