|
«Eesti Kennelliit ei saa nõustuda 22. juunil Postimehes avaldatud kirjutises
esitatud politseiameti sisejuurdluse seisukohtadega, mis puudutavad Kennelliidu
tegevust, liikmeskonda ning koera ostu-müügilepinguga seotud asjaolusid,» seisab
pressiteates.
Samas ei soovi mittetulundusühing skandaali sekkuda, sest vaidluste korral
tsiviilõigusliku lepingu väidetava rikkumise suhtes on mõlemal lepingupoolel
õigus ja võimalus kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid.
Eelmise nädala alguses kirjutas SL Õhtuleht, et Aivar Otsalti ostetud
puhtatõuline koer leiti hiljem koerte varjupaigast.
Koeral oli ajalehe andmetel katki vaagnaluu ja esimeste käppade luud.
Kahtlustatakse, et kutsikas kukkus nelja meetri kõrguselt alla.
Politseiameti sisekontroll leidis, et ajalehe SL Õhtuleht poolt koera
piinamises süüdistatud Lõuna prefekt Aivar Otsalt ei rikkunud ühtegi
seadust.
Kennelliitu häirisid mitmed sisekontrolli esitatud väited.
Näiteks peab organisatsiooni liikmeskond eksitavaks politsei sisejuurdluse
seisukohta, nagu loetaks omandiõiguse üleminek koera edasiandmisel
aktsepteerituks poolte suusõnalisel kokkuleppel.
«Riikliku registrikande kohustuslikkus või selle puudumine ei saa olla
aluseks omandiõiguse ülemineku aktsepteerimisele,» väidetakse avalikus
pöördumises.
Ka võib ühingu esindajate sõnul eksitavana käsitleda seisukohta, et koera
omandamisel riiklikku registrisse kandmist ei nõuta, sest Otsalti elukohas
kehtib kohaliku omavalitsuse regulatsioon koerte kohustusliku registreerimise
kohta.
Ühing kirjutab veel, et Aivar Otsalti ja Helen Vihtoli vahel sõlmitud leping
on poolte poolt allakirjutatuna tsiivilõiguslik tehing, mille kohta kehtivad
võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa.
«Seepärast ei saa Eesti Kennelliit ka nõustuda politsei sisejuurdluse
väitega, et päev pärast koera omandamist koera tuttavale tasuta üleandmisega
lõppes Otsalti ja Vihtoli vahel sõlmitud leping ning omandiõiguse üleminek on
aktsepteeritud poolte suusõnalise nõusolekuga,» seisab Kennelliidu avalduses.
Kuna lepinguobjektiks olnud koera väidetava väärkohtlemise juhtumi
menetlemise õigus ja kohustus kuulub seadustest tulenevalt konkreetsetele
instantsidele, siis saab Eesti Kennelliit loota, et viimased oma kohustusi
täitma on asunud, teatas organisatsioon.
MTÜ Eesti Kennelliit on oma seisukohtade väljendamiseks koostanud ametliku
seisukohavõtu, millega saab tutvuda kennelliidu kodulehel
Toimetas Rando Tooming, PM online |