Mõni lisalugu boonuseks juures, ent selletagi kõlab aktuaalsena. Aasta 1992 oli Simply Redi jaoks üks võimsamaid, nende neljanda albumi «Stars» promomiseks korraldatud tuur vältas üle aasta, kokku anti 131 kontserti umbes pooleteisele miljonile inimesele.Sinipunane Mis siis toimus. Svingivalt algas see pea kahetunnine kontsert. Sätendavas pintsakus grupi liider, solist ja laulude põhiautor, karismaatiline Mick Hucknall täisküpse vabarna karva vestis, sõbralik ja avatud. Üpris suur saateorkester, valdavalt hästiistuvates pintsakutes ja julge lõikega vestides, Hucknalli sundimatu elegants peegeldumas nii garderoobist kui olemusest. Suhteliselt minimalistlik lavakujundus, nii dekoratsioonides kui valgustuses domineerimas sinised ja punased toonid. Sinine kui igatsus, punane kui intiimsus. Simply Red pole bänd, kes veaks kaasas konteinerite kaupa pürotehnikat ning tantsutüdrukuid. Hucknall täidab tegelikult ise vabalt ära kogu lava ja saali ning kogu ülejäänud kollektiiv on pelgalt statistideks. Multinatsionaalne saatebänd on muidugi võimas eurooplasi, asiaate ja afroameeriklasi ühendav rühm, ent obligatoorseks jäävad ikkagi Mick Hucknalli kandev vokaal, sarm ning anne juuste vallapäästmisaktsiooniga eriti naispublikut ekstaasi viia. Hea ülevaade Video pearežissöör Russell Thomas on professionaalselt sokutanud kaameraid nii lavale kui publiku sekka. Ülevaade kontserdist on põhjalik ning mitmetasandiline. Simply Red on üsna rariteetne ning koloriitne sulam sellest, kuidas segunevad valge ja must muusika. Värvid kirgastuvad ja mahenevad, põimuvad jazz, bluus, gospel, reggae, soul, funk ja new-wave’ilikud saksofonisoolod. Hucknall ütles Postimehele, et neid kuskile stiilikasti lahterdada on lihtsama vastupanu teed minek. Nende kontserdid on igal juhul elamus omaette ning tegelikult annab Simply Red endast alati professionaalse maksimumi, olgu tegemist napiarvulise publikuga klubikontserdil või 70 000-pealise massiga. DVD Simply Red Starry Night (Warner) |
