Rüütel kinnitas uudistesaatele, et tal oli Venemaa tollase presidendi Boriss Jeltsiniga Eestile soodsa piirileppe sõlmimiseks kokkulepe, kuid Isamaaliidu valitsus eesotsas Mart Laari ja tollase presidendi Lennart Meriga ei võtnud tema toonaseid korduvaid pöördumisi kuulda.

«Jeltsin oli täiesti nõus, oli kohe nõus tulema parlamenti esinema ja kinnitama omapoolset nõusolekut. Kahjuks järgnevad piiriläbirääkimised uue valitsuse, niinimetatud Isamaa valitsuse poolt, kuivõrd Meri valiti presidendiks ja Laar oli peaminister, ilmselt vast ei suudetud nendes põhimõtetes kokku leppida,» ütles Rüütel.

Samal teemal: Venemaa taganes piirilepetest (104)

Rüütli sõnul kulgenuks praegune Eesti piir Narva taga 10 kilomeetrit Ida pool ning Setumaal oleks Eestile jäänud 13-14 praegu Venemaal asuvat setu küla, kui Isamaaliidu valitsus ja president Lennart Meri poleks selle vastu olnud.

Samuti oli Rüütel enda sõnul toona tõstatanud Vene aladel elavate ingerlaste küsimuse, mille üle Jeltsin oli lubanud järele mõelda.

Rüütel on ka varem ajakirjanduses meenutanud, et pakkus omal ajal president Jeltsinile rahvuslikke ja looduslikke tingimusi arvestava piiri kujundamist.

Isamaaliidu esimese valitsuse välisminister Trivimi Velliste nimetas president Rüütli juttu «viinaklaasi taga sõlmitud kokkulepeteks», millel polnud reaalset katet.

Velliste sõnul ei ole Rüütel kunagi esitanud mingisuguseid kirjalikke tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud sellekohaseid ametlikke või ka poolametlikke läbirääkimisi president Jeltsiniga.

«Küll aga on Rüütel seltskondlikult korduvalt rääkinud ja kontekstist on ka selgunud, et need jutuajamised Jeltsiniga on toimunud peaasjalikult viinaklaasi juures,» nentis Velliste.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.4