Riigikogu võtab täna era­kor­ralisel istungil muutmata kujul kolmandat korda vastu seaduse, mis lubab valimistel anda hääle ka interneti teel.

Presidendil on siis kaks võimalust – ta kuulutab seaduse välja või annab asja riigikohtusse. Viimast peavad parlamendipoliitikud tõenäoliseks.

Samal teemal: Riigikogu kinnitas e-hääletuse seaduse muutmata kujul (68) Komisjon toetab e-hääletuse seaduse kinnitamist muutmata kujul (45)

Loodab meelemuutusele

Riigikogu põhiseaduskomis­joni esimees Urmas Rein­salu lootis, et presidendi juristid muudavad siiski meelt. «E-valimised tulevad sügisel niikuinii,» ütles Rein­salu.

E-hääletamine on sisse kirjutatud ka 2002. aasta valimisseadusesse. Tegemist oli tookordse Reformierakonna ja Kesk­­erakonna koalitsiooni poliitilise kompromissiga.

E-valimisi on lubanud ka president, kuid rõhutanud, et seadus tuleb viia kiiresti põhiseadusega kooskõlla, sest praegu ei vasta see valimiste ühetaolisuse põhimõttele.

Argument ei pea vett

Põhiseaduskomisjoni nõuniku Ülle Madise hinnangul ei pea aga see argument vett. «Ühetaolisuse põhimõte tähendab seda, et kõikide valijate võimalus mõjutada hääletamistulemust on ühesugune ehk iga hääletaja kohta läheb arvesse üks hääl,» sõnas Madise. «Kui president läheb kohtusse ühetaolisuse argumendiga, siis on tal võimalus kohtus võita kaduvväike.»
E-valimiste poolt pole Rahvaliit ja Keskerakond.

Rahvaliidu juhtfiguur Jaak Allik lubas, et kui seadus vastu võetakse, siis teevad nad kindlasti ettepaneku kutsuda valimisi jälgima rahvusvahelised vaatlejad. «Olen üsna kindel, et meid ei kiideta, vaid juhtub midagi täiesti vastupidist. Nimelt on rahvusvahelistel vaatlemistel ja üldse valimiste vaatlemisel mõte, kui saab jälgida kõiki valimisprotseduure,» nen­tis Allik. «Kui mõni protseduur jääb põhimõtteliselt vaadeldamatuks, siis pole vaatlemisel mingitki mõtet. Meil aga see asi tekib, sest e-hääletamine kodus on põhimõtteliselt kontrollimatu protseduur.»

e-hääletamine

• 12. mai – riigikogu võttis 56 häälega vastu «KOV valimise seaduse muutmise seaduse»
• 25. mai – president Arnold Rüütel lükkas e-hääletust lubava seaduse tagasi
• 15. juuni – riigikogu võttis seaduse uuesti vastu
• 22. juuni – president jättis seaduse välja kuulutamata
Allikas: PM

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5