Riigikontroll uuris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maanteeameti tegevust möödunud aastal Tallinna–Tartu–Luhamaa, Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Narva tee remontimiseks sõlmitud lepingute ettevalmistamisel.

Tööde kavandamisel on ministeerium lähtunud eesmärgist parandada võimalikult kiiresti võimalikult palju teid ning jätnud kvaliteedinõuded tagaplaanile. Ekspertide arvates võivad mõnel äsja remonditud teelõigul tekkida praod juba 3-4 aasta möödudes.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ütles riigikontrolör Mihkel Oviirile, et ministeerium ei pea vajalikuks hinnata Maanteeameti tegevust ega otsuseid teehoiu tehniliste küsimuste lahendamisel.

Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse teatel on ameti eesmärk tagada teede võimalikult suure kilometraaži säilimine ning parandada sõiduolusid.

Riigikontroll märkis, et konkurentsiolukord tee-ehituses halvenes, kuna neli Eesti suuremat tee-ehitusfirmat esitasid kolmel 2003. aasta suuremal teetööde hankekonkursil ühise pakkumise.

Pakkumise alusel said neli firmat möödunud aastal enda kätte 4/5 Eesti riigiteede ehitamise ja remondi mahust.

Hangete suure mahu ja ka pakkuja käibele seatud nõuete tõttu vähenes tee-ehitustööde turul konkurents, mis võis põhjustada hinnatõusu. Uuritud juhtumite korral soovisid konsortsiumid tööde eest oluliselt rohkem tasu, kui riik oli kavandanud.

Järgnenud hinnaläbirääkimistes olid ehitajad nõus mõnevõrra hinda alandama, kuid mitte algul riigi kavandatud tasemeni.

Riigikontrolli väitel on riik alates 2003. aastast jätnud teehooldesse suunamata seaduses nõutud 75 protsenti kütuseaktsiisina saadud rahast.

Riigikontrolli auditeeritud hangete korralduse ning riigihangetes osalejate tegevuse vastu tunneb huvi ka Konkurentsiamet. Kontrolliaruanne koos ministrite ja Maanteeameti vastusega on avaldatud Riigikontrolli kodulehel www.riigikontroll.ee.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5