Ühe linna arengus on olulisim näha tervikut. Eestis, eriti pealinnas, on
viimasel kümnendil palju kritiseeritud just seda, et kerkivad üksikud majad,
millele ehk polegi midagi ette heita, kuid eri ehitiste koosmõjus tekib
eklektika. Põhjused, miks linnaarhitekti hääl maksvusele ei pääse, võivad olla
vägagi erinevad. Arendajate rahakoti jõud on vaid üks tegur. Mitte asjata pole
Eestis räägitud riigiarhitekti institutsiooni vajalikkusest.
On sümboolne ja heas mõttes euroliidu põhiväärtusi rõhutav, et Brüsseli
südalinna hakatakse ümber kujundama just rahvusvahelise meeskonnaga. Muidugi
pole igal ELi 495 miljonist elanikust emotsionaalset sidet nö pealinnaga, ent
kui juba eri riikide ametnikud koos ühes kohas asju ajavad, võiks ka nende
tööruumil olla teatud multikultuurne mõõde.
Arhitektide Liidu endine juht Ülar Mark on asjatundja, kel linnade
harmooniline arendamine olnud aastaid südameasjaks. Oma kirjutistes on Mark
muretsenud, et paljuski ülepolitiseeritud planeerimine hävitab traditsioonilist
linnaruumi, tänavat. Tema põhimõttekindlus ja kogemused kuluvad ära ka Euroopa
kvartalit kavandades.
|
