| «Tegemist oli teise astme kuritegudega, mille eest ette nähtud karistused oleks olnud tühised, võrreldes Ustimenkole (25) juba mõistetud eluaegse vangistusega,» ütles Ülviste. Ustimenko pääses karistusest Kohtla-Järvel jalgratta riisumises, Vene-Eesti ja Eesti-Läti piiri ebaseaduslikus ületamises, Lätis tulirelva ebaseaduslikus kandmises ja kasutamises, vastuhakus Läti politeiametnikele ning tulirelva ja laskemoona salakaubaveos. «Mis puudutab Läti korrakaitsjatele vastuhakku, siis uurimine tuvastas, et ta küll kasutas kokkupõrkes Läti politseinikega tulirelva, kuid kellelegi pihta ei lasknud,» ütles Ülviste. Samas ootab Ustimenkot peagi kohtutee, sest riigiprokurör kavatseb juba järgmisel kuul saata noormehe kohtu ette süüepisoodidega, mis seni olid veel uurimises ja millel kohtulahend puudub. Nii tuleb Ustimenkol anda kohtu ees vastust viie röövimise asjus, millest kolme puhul kasutas Ustimenko relvana gaasi, korra nuga ning korra kandis maski ja ähvardas püstoliga. Samuti esitab riigiprokurör noormehele süüdistuse ebaseaduslikus vabaduse võtmises ja auto röövimises. «Tegemist on raskete esimese astme kuritegudega, mille puhul seadus ei võimalda oportuniteeti rakendada. Samas Ustimenko karistust kohus enam karmistada ei saa, kuna mees juba kannab eluaegset vangistust,» ütles Ülviste. Sarimõrvar Ustimenko eluaegne vanglakaristus sai lõpliku kinnituse 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud arutusele tema kaebust alama astme kohtute otsustele. Tallinna ringkonnakohus jättis 2004. aasta 13. septembril muutmata sama aasta kevadel Tallinna linnakohtus Ustimenkole viie inimese tapmise, kahe inimese mõrvakatse ja mitme muu raske kuriteo eest mõistetud eluaegse vangistuse. Ustimenko ja Dmitri Medvedjevi 2002. aasta veebruarist kuni maini Eestis ja Lätis toime pandud kuritegude sarjas kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest. Ustimenkole pandi süüks Eestis viie ja Lätis ühe inimese tapmist, ühe mõrva pani toime Medvedjev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega. |