Kõigepealt taustast: 2004. aastaks planeeris Euroopa Liit oma eelarvest põllumajandusele kulutada ca 45 protsenti. Kuigi eelarve põllumajanduse osal on palju alaliike, teeb see reaalsummana meie mõistes kokku suurusjärgus üle 700 miljardi krooni! Summa, mida Eesti oludes on raske tajuda.

Euroopa Liidu järgmises finantsperspektiivis 2007–2013 on kulud põllumajandusele külmutatud. See tähendaks eelarve proportsioonides põllumajanduse osakaalu langust eelarves, kuid ei maksa unustada, et reaalsumma jääb endiselt (hiigel)suureks. See on osa ühtse põllumajanduspoliitika reformist, mille eesmärk on muuta seniseid otsetoetuste maksmise põhimõtteid.

Samal teemal: Mis saab põllumajandustoetustest ELis edaspidi? (12)

Euroopa poliitikud on välja öelnud, et reformi eesmärk pole mitte põllumajandusraha kokkuhoid, vaid konkurentsivõime tõstmine. Eesti põllumehe jaoks tähendab see, et Euroopa-sisesed konkurentsitingimused võrdsustuvad.

Senise süsteemi tulemusel ei tea eurooplasest põllumees tegelikult, mida tähendavad mõisted «turg» ja «konkurents». Otsetoetusi on makstud pelgalt tootmisvõimsust silmas pidades, küsimata, kas toodanguga ka midagi peale on hakata. Mida rohkem loomi-maad, seda suurem teenistus...

Eestis vee peale jäänud põllumees teab erinevalt oma Prantsuse kolleegist hästi, mida turukonkurents tegelikult tähendab. Selles mõttes oleks meil ausa konkurentsi korral kogemus, eelis. Euroopa helgemad pead on aga lõpuks taibanud, et käiakse tupikteed ja seda üritab muuta põllumajanduspoliitika reform – viia tänane tootmismahu näitajate baasilt otsetoetuste maksmine uutele alustele, nagu näiteks erinevate keskkonnanõuete täitmine jms.

Näengi tulevikus meie häda laiemalt just mahajäämuses keskkonnaalaste investeeringute vallas. Pole muud lahendust, kui peame olema osavad kasutama abiraha erinevatest Euroopa Liidu fondidest (palun mitte segi ajada otsetoetustega põllumajandustootjatele, millest enne rääkisin). Eesti põllumehe häda on kindlasti aga ka see, et tal pole täna Euroopa kolleegidega võrdseid õigusi. Olen seisukohal, et Eesti talumehel peavad olema Euroopas võrdsed õigused ja võimalused!

Põllumajandus on lahutamatult seotud ka maaelu temaatikaga. Eelarveperioodil 2007–2013 peaks kasvama just maaelu arengu toetused. Sinna on lubatud suunata totaalsubsideeringutest vabanev raha. Praktikas peaks see tähendama seda, et Eesti maaelu aktivistidel on tulevikus veelgi suurem lootus Euroopa abile.

Kuna praegu käivad just diskussioonid nimetatud summade planeerimise üle, siis on ka Eestis mõttetalgud väga vajalikud. Siinjuures on aga probleem, et me pole saanud kogemust abiraha kasutamisel, kuna need hakkavad kohale jõudma alles teisel poolaastal.

Mida tähendab ühtse põllumajanduspoliitika reform Eesti tootja ja tarbija jaoks? Kas selle tõttu tõusevad ka põllumeeste sissetulekud ja toidukaupade hinnad poodides?

Vaatamata põllumajandustoetuste vähendamisele euroliidu eelarves kasvavad meie põllumeeste sissetulekud kindlasti. Mis aga tähtsaim – tagatakse turu stabiilsus ja usk homsesse. Toidukaupade hinnatõusu määrab aga inimeste ostuvõime. Tootjahindade tõus ei ole otseselt seotud hindadega poes.

Kokkuvõtteks tuleb nentida, et maaelu ja toidukaubandusega seonduvas võidab Eesti Euroopas kindlasti.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0