Peep Pahv: must plärakas kaunil pildil 22.04.2008 00:01 Peep Pahv, Postimees
|
| |
|
 |
Peep Pahv |
 |
|
|
|
Tartu Rocki korvpallimeeskond pakkus tänavusel eurohooajal rohkem positiivseid emotsioone kui kõik Eesti klubid viimase kümnendi jooksul kokku. Paraku jäid Küprosel toimunud finaalturniiril värvikirevat seeriat kujutavale maalile viimistlevad pintslitõmbed tegemata selle asemel valati lõuendile plärakas musta värvi.
Vahetult pärast EuroCupi finaalturniiri lõppu on kõigi osapoolte emotsioonid laes ning kunstiteose sodimise süüdlasi raske leida. Kindel on see, et värvipritsmeid võib näha nii mängijate, treenerite kui ka klubijuhtide kätel.
Pühapäevane eurosarja kolmanda-neljanda koha kohtumine, õigemini hoolealuste nigel ja tuim esitus pani Rocki peatreeneri Üllar Kerde pahameelest paukuma. Juhendajat solvas südamepõhjani mõne mängija väidetavalt ebaprofessionaalne käitumine: mõni olevat mänguks valmistumise asemel veetnud aega abikaasade ja tüdruksõpradega suvitades.
Treeneriga tuleb nõustuda iga vähegi spordiinimene teab, et päikesevannidega liialdamine vähendab erksust ja sooritusvõimet, meessportlastele ei mõju kuigi hästi ka võistluseelsed lähedased hetked kallimaga.
Iseenesest pole selles midagi halba, kui abikaasad istuvad karjääri ühtede tähtsaimate mängude ajal tribüünil, palluritele tekitab see ilmselt sooja ja koduse tunde. Kuid siiski tuleks säilitada kaine mõistus ning tegutseda kindlate reeglite järgi mängijate asi on olla koos meeskonnaga ning professionaali kombel valmistuda eelseisvaks kohtumiseks, kaasad võivad aga rannas peesitada, poodides käia ning tribüünilt meestele kaasa elada. Loomulikult pole pooltel asja ühte hotelli, toast rääkimata.
Iga vähegi professionaalne sportlane peaks neid tõdesid teadma, kuid teadmiste kinnistumiseks oleks hea, kui peatreener kehtestaks kindlad mängureeglid. Jääb mulje, et Rockis neid reegleid polnud.
Peatreener ei peaks kartma, et piiranguid kehtestades muutub ta lasteaiakasvatajaks. On ta ju nagu kapten laevas, kes peab otsustama sisuliselt kõike. Kui ta seda ei tee, võtab maad anarhia. Ega asjata polnud Inglismaa jalgpallikoondise külaskäigul Tallinna meeskonna kodukord nii rangelt paigas, et ka jalutamas käidi ühel ajal. Kas miljoneid teenivad rikkurid on lasteaialapsed?
Treenerina meeste vormi timmides ja mängu juhtides on Kerde oma kvaliteetsust tõestanud, mänguvälistes küsimustes on temalgi mõtlemisainet. Nagu paljudel mängijatel, oli Kerdelgi abikaasa Küprosel kohal, kuid ta elas meeskonnaga samas hotellis. Ilmselt ei olnud see parim eeskuju.
Segaseid tundeid tekitab ka peatreeneri ja kogenud juhtmängijate vastandumine. Kerde oli veendunud, et Gert Kullamäe ja Tanel Tein jagavad ta vaateid, kuid mõlemad kinnitasid nagu kokkulepitult, et mänguvälised tegurid polnud ebaõnnestumises määravad.
Kerdel pole mõtet küsimust «Kuidas edasi?» esitada klubi juhtkonnale, vaid ta peaks mängijatega juhtunut analüüsima ning suud puhtaks rääkima. Vaid see võimaldaks ühtse rusikana Eesti meistrikulda püüda. See tiitel pole küll eurosarja võiduga võrreldav, kuid plekieemaldajaks kõlbaks küll.
|
|
|
|
|