«Saabunud kevad ja kulupõlengud on kaasa toonud juba inimohvri. Pöördun
harjumaalaste poole üleskutsega järgida tuleohutusnõudeid ja kulupõletamise keeldu, sest metsa- ja maastikupõleng ei hooli halduspiiridest ega maaomandist, põlengud ohustavad meid kõiki,» ütles Lootsmann maavalitsuse pressiesindaja Kaarel Kose vahendusel.
«Kuigi kulupõletamise keelu järgimise üle teostatakse riiklikku järelevalvet, on kõige kindlam ennetustöö siiski inimeste endi hoolikus», lisas Lootsmann.
1. aprillist 2007 jõustunud keskkonnaministri määruse «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine» muudatustega on keelatud kulu põletamine tuleohtlikul ajal.
Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisega.
EMHI prognoosib eelolevaks ajaks kuivade ilmade tõttu IV-V klassi metsade tuleohtu. Metsatulekahjude esinemissageduselt on Harju maakond liigitatud suurde tuleohuklassi.
Maavanem juhib kohalike omavalitsusjuhtide tähelepanu metsaseadusele, mille kohaselt võib kohalik omavalitsus äärmiselt suure tuleohu korral (V tuleohuklass) keelata võõras metsas viibimise ning metsa kasutamise. Piirangu kehtestamisest tuleb teavitada kohalikku elanikkonda ning paigaldada piirangule viitavad märgid.
Ennetamaks võimalikke metsa,-raba-ja maastikupõlenguid peavad kohalikud
omavalitsused koostöös maaomaniku - või valdajaga olema valmis õigusaktide kohaselt vajadusel tõkestama inimeste viibimise metsas ning korraldama valvet
tuleohutusnõuete täitmise üle.
Omavalitsuste kriisireguleerimisstruktuurid peaksid täpsustama informatsiooni liikumise korraldamise võimaliku metsatulekahju tekkimisel ja olema valmis esmaste kustutusvõtete rakendamiseks ning päästjate igakülgseks abistamiseks.
Kulupõletamiskeelu, tuleohutuseeskirjade ja tuletegemise nõuete kohta saab täpsemat infot päästeala infotelefonilt 1524.Toimetas Raul Sulbi, Postimees.ee |
