Tallinna finantsriskide juhtimise komitee hoiatas
kirjas linnapea Edgar Savisaarele, et linna rahanduslik olukord on tõsine ja
selle tasakaalustamiseks on tarvis võtta tarvitusele ettevaatusabinõud.
Komitee pakkus 24. märtsil koostatud kirjas välja
kaks varianti: koostada negatiivne lisaeelarve või vaadata üle kõikvõimalikud
väljamaksed kokkuhoiu leidmiseks, ütles BNS-ile abilinnapea Toomas Vitsut.
Kirjas seisab, et alustada tuleb ametiasutuste kohustuste piiramist,
külmutades osa tegevuskulusid ja investeeringuid vähemalt 250-330 miljoni krooni
ulatuses, või kaaluda negatiivse lisaeelarve koostamist samas mahus.
Vitsuti sõnul pole olukord tänaseks siiski nii tõsine, et neid abinõusid
tarvitusele võtta, ent riskide juhtimise komitee pidas oma kohuseks juhtida
linnapea tähelepanu kujunenud olukorra tõsidusele.
Komitee kiri
likviidsusriskide kohta Savisaarele on koostatud märtsi lõpus.
Selles
seisab, et olukorras, kus varade müügi 401 miljoni kroonisest eelarvest on
laekunud vaid 3,7 protsenti, võivad linnal aasta esimesel poolel tekkida tõsised
likviidsusprobleemid.
Selle vältimiseks ei piisa ka lubatud
kassalaenust.
Kolmapäeval kinnitas Vitsut, et Tallinna rahaline seis on
hetkel kontrolli all, ainuke muretekitaja on varamüügi tulude mittelaekumine.
Sellele viidates esitas abilinnapea Aivar Pärna teisipäeval
lahkumisavalduse.
Kirja kohaselt tuleb meetmed tarvitusele võtta
hiljemalt aprilli keskel, kui ei saabu selgust linnavara müügiga seoses.
Finantsteenistus oli sunnitud kirja kohaselt aprillis piirama väljamakseid.
Varem pole keskerakondlastest abilinnapead ega ka linnapea Savisaar
avalikult eelarvega tekkinud raskusi tunnistanud.
Tallinna tänavuse
eelarve maht 4,7 miljardit krooni, millest kolme kuuga laekus 1,006 miljardit
ehk 21,4 protsenti.
Kolme kuuga ületasid kulud tulusid 252 miljoni
krooniga.
Linn kasutas märtsis esmakordselt 97,6 miljoni krooni ulatuses
arvelduskrediiti, kuna tulude laekumine ei katnud igapäevaselt ametiasutuste
ettenähtud väljamakseid.
Rahandusministeeriumi hinnangul vajab Tallinn
eelarve tasakaalustamiseks vähemalt 450 miljoni kroonist negatiivset
lisaeelarvet. Tallinn on seda pidanud ülehinnatuks.