Veerpalu puhkuse täidavad kodused kevadtööd
(21)
28.04.2004 00:01
Veiko Visnapuu, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Suusakuulsus Andrus Veerpalu ei malda puhata käed rüpes istudes või jalgu seinale visates. Ta ei page kõrvu paitava linnulaulu eest perega soojamaareisile suvist päevitust otsima.
Olümpiavõitja laeb enne mai keskel algavat uue hooaja esimest treeninglaagrit patareisid koduhoovis, nokitsedes hommikutundidest õhtuhämaruseni edasilükkamatute kevadiste asjatoimetuste kallal. «Andrus, mäletad, millal me viimati teatris käisime?» heidab abikaasa Angela Veerpalu mehele küsiva pilgu ja asub viivu pärast ise vastust otsima: «Vist paar aastat tagasi... Aga kinos? Siis, kui Andreas (Veerpalude kolmest lapsest vanim – toim.) oli aastane, 1995ndal...» Kinoks ja teatriks tõesti mahti ei jää. Juba kella 10st hommikul käib Veerpalude juures Otepää külje all Hundisool vilgas töötegemine, mida enamasti on soosinud ka ere päikesepaiste. Andrus ja Angela Veerpalu katavad nägusast kodutarest paarisaja meetri kaugusele kerkinud uhiuue külalistemaja, Villa Veerpalu ümbrust mullaga, valmistamaks ette peatset murukülvi. «Tuleb rabeleda, et ümbrus suveks korda saada,» möönab sportlase kaasa. Just tema oli tulnud mõttele rajada perekonna krundile hubane palkmaja, kus linnakärast tüdinud, rahu ja vaikust otsivaid turiste võõrustada. «Võtsime malli Soomes nähtud mökki’dest ja tegime seda südamest, nagu enda tarbeks,» selgitab naine. «Hakkasin paar aastat tagasi tundma, et vajan mingit rakendust – olen ju aastaid lastega kodus olnud... Küsisime asjatundjailt nõu, nad julgustasid ideid ellu viima.» Valmisdetailidest püstitatud kolme magamistoa, puhkeruumi, köögi ja saunaga ehitis sai vundamendi mullu juunis ning jõuludeks võis selle kasutusele võtta. «Seitse-kaheksa seltskonda on meil juba käinud,» lausub Angela Veerpalu, kes on heleroheliseks võõbatud Villa Veerpalu majandamisega üksinda rakkes. «Info liigub kiiresti: praegu broneeritakse kohti juulikuukski! Andrus oli algul külalistemaja ehitamisele veidi vastu, kartes, et puhkajad võivad kodurahu häirida. Seni pole õnneks probleeme olnud,» räägib pereema. Villa Veerpalu on olümpiavõitja teine turismi suunatud investeering: talvel lunastas ta koos kompanjonidega osaluse Otepää suusastaadioni kõrval paiknevas Karupesa hotellis. «Praegu olen ikkagi sportlane, mitte ettevõtja,» räägib suusataja. «Ärisse süüvimine hakkaks põhitegevust segama. Ega ma täpselt teagi, millised probleemid näiteks Karupesas kimbutavad – usaldan partnereid.» Kollase mullakäru ümber sibav pesamuna, kuu aja pärast kaheaastaseks saav Anders on varjunud ümmarguste päikeseprillide taha nagu kosmonaut ning nõuab kordamööda nii seitsmekuuse labradori tõugu kutsika Hannibali kui ema tähelepanu. Isa ei lase end kõrvalisel segada: labidas liigub tema käes sama vilkalt nagu elukutselisel aednikul. Nokkmütsi tagurpidi pähe tõmmanud suusataja kasutab igapäevase töörõivana Eesti suusakoondise sini-musta dressi – väärtuslikud sentimeetrid tuulekindlal vestil on hõivanud arvukate sponsorfirmade logod. «Ega ma hakka siis spetsiaalseid tööriideid ostma,» selgitab Veerpalu. «Koondise dress sobib ka koduõuel toimetamiseks ideaalselt! Kevadtöödega rahmeldades saab kõik spordirõivad korralikult ära kanda.» Vanemad lapsed, esimeses klassis õppiv Anette (7) ja kolmanda klassi poiss Andreas (9) peavad keskpäevani koolipinki nühkima. Esimesena koju jõudev Anette jätab jalgratta murule lebama, raporteerib vanematest mööda tuisates: «Täna hindeid ei pandud...», ning tormab koeraga mängima. Karupesa suusalootuste tiimi kuuluv Anettegi silkab isa eeskujul ringi erinevate firmade logosid täis õmmeldud punases spordidressis. Pruunikarvaline Hannibal sarnaneb nagu kaks tilka vett eelkäija Dungaga, kelle elulõng katkes eelmisel kevadel autorataste all. Dunga oli Sauel elavate Maarika ja Gustav Lauringsoni kingitus Veerpaludele perepea Lahtis võidetud maailmameistritiitli puhul. «Mõtlesime, et ei võtagi enam koera, sest elasime Dunga kaotust väga raskelt üle,» meenutab Angela Veerpalu. «Aga oleme tuttavate koerakasvatajatega pidevalt ühenduses ja kuulsime sügisel uuest pesakonnast. Peagi räägiti meid pehmeks. Ei pea kahetsema: kõik labradorid on väga sõbralikud.» Lisaks Andrusele, Angelale, Andreasele, Anettele, Andersile ja Hannibalile kuulub olümpiavõitja perre veelgi hingelisi. Laste mänguväljakul ukerdab mööda ronimispuud valge kõhualusega punakaspruun kodukõuts Aleksander-Kissa, kelle energiapommist kutsikas vahetevahel sõbralikult läbi sakutab. Pärsia kass Adelaide on varjunud tuppa, vaikust nautivaid akvaariumitäit kalakesi lõbustama. Õues tiigis elavad karpkalad, keda perepea ja lapsed peatse õngitsemise ootuses usinalt söötmas käivad. «Suusakoondise tohter Tarvo Kiudma naeris, et toob meile kevadel ka põrsa,» meenutab Angela Veerpalu muigelsui. «Tõsi see on, et ilma laste, loomade, enda soovide järgi ehitatud maja ja suure aiata ei kujutakski oma elamist ette! Ah jaa, mõnikord tulevad alt soost ka metskitsed meie aia taha uudistama, vahel käivad metspartide pesakonnad külas.» Suure majapidamise korrashoid nõuab pidevat hoolt ja vaeva, kuid seni on Veerpalud kõigega suurepäraselt toime tulnud. Suvisel kurnaval treeningperioodil tuleb olümpiavõitjale muru niitmisel appi Angela Veerpalu vennapoeg Reiko (15), kes oma vanematega naabruses elab. «Kevaditi perega Põhja-Soomes suusatamas käies kolivad minu ema ja isa paariks nädalaks siia elama,» räägib Angela Veerpalu. «Majapidamisel on vaja ju kogu aeg silma peal hoida ja loomade eest hoolitseda.» Lisaks lillemerele, marjapõõsastele, õuna- ja ploomipuudele kasvatavad Veerpalud aias herneid, sibulaid, tilli, kurke, rabarbereid ja maasikaid. Lakkamatu askeldamise tõttu kipuvad enda söögikorrad ununema. «Sageli tuleb alles õhtul meelde, et päeval pole midagi hamba alla haaranud,» möönab pereema. «Andruse puhkuse ajal ja suviti piirdume mõnikord õhtuse grillimisega. Kui aga pannkooke tahame, siis need on alati Andruse teha.» Päevatöö möödas, mahuvad õhtutundidesse veel laste koolitükkide ülevaatamine, «Aktuaalse kaamera» uudised, Markko Märtini käekäiku maailmameistrivõistlustel kajastavad rallisaated ning pereisa ja Andrease tulised duellid arvutimängudes. Peaks olümpiavõitja puhkuse vältel tundma puudust sportlikust pingutusest, läheb ta rattaga sõitma või teeb pooletunnise sörkjooksu. Kolme nädala pärast on kõik teisiti – siis hakkab tippsuusataja taas elama justkui nööri mööda käies.
|
Tee koduleheks
