|
Teisipäeval peeti Moskvas viimase kümnendi esimesed kõnelused Vene ja Läti
valitsusjuhtide vahel, kes allkirjastasid Vene-Läti piirileppe.
2005. aasta mais oli Moskva keeldunud piirilepet allkirjastamast, kui Läti
valitsus lisas sellele deklaratsiooni viitega 1920. aasta rahuleppele, mille
järgi kuulub Lätile Abrene maakond ja veel kuus valda, mis praegu on Venemaa
Pihkva oblasti Põtalovo rajooni koosseisus.
Putin õnnitles mõlema riigi valitsusi piirileppe allkirjastamise puhul ning
avaldas lootust, et «Läti parlamendi ja Vene riigiduuma saadikud reageerivad
positiivselt sellele, mida on teinud kahe riigi valitsused».
Ka Euroopa Liit tervitas teisipäeval piirileppe sõlmimist, ent Läti mõjukad
rahvuslaste erakonnad on teatanud territoriaalnõudele kindlaks jäämisest ning
kavatsevad piirileppe seaduslikkuse Konstitutsioonikohtus vaidlustada.
Vene president nimetas piirileppe sõlmimist tähtsaks etapiks riikidevaheliste
suhete arengus, ent hoiatas, et see ei lahenda kõiki kahe riigi vahel
eksisteerivad küsimusi ja probleeme.
Näiteks on Moskva süüdistanud Riiat vene vähemuse diskrimineerimises, kuid
2,5 miljoni elanikuga Läti, kus elab 400 000 venelast, on seda süüdistust
eitanud.
Putin vihjas samas, et leppe sõlmimine toob Läti jaoks kaasa majandushüvesid.
Läti sõltub Vene naftast ja gaasist ning on tähtsaks transiiditeeks Vene kaupade
eksportimisel Euroopasse.
«Praegu on töös üle 20 valitsustevahelise leppe... Me teame, et Vene transiit
läbi Läti, energeetilised sidemed on tähtsad teie riigile,» sõnas Vene
riigipea.
Eelmisel aastal tarnis Vene gaasimonopol Gazprom Lätile 0,8 miljardit
kuupmeetrit gaasi.
Kalvitise visiidi eel tsiteeris juhtiv Vene ajaleht Kommersant Läti
välisministeeriumi esindajat, kelle sõnul on Riia huvitatud ühinemisest
Vene-Saksa ühisprojektiga Läänemere-aluse gaasijuhtme rajamisel.
Vene peaminister Mihhail Fradkov ütles ajakirjanikele, et see küsimus oli
arutusel tema kohtumisel Kalvitisega, ent keeldus seda täpsustamast.
Kalvitis pidas samuti kolmapäeval Moskvas kõnelusi Gazpromi esindajatega.
«Me rääkisime pikaajalistest lepingutest,» viitas ta.
Lisaks Putinile ja Kalvitisele osalesid kohtumisel ka Vene peaminister
Mihhail Fradkov, Läti suursaadik Moskvas Andris Teikmanis, Läti seimi
väliskomisjoni esimees Andris Berzinš ning Läti peaministri kantselei ülem Maris
Riekstinš. |