| Õiguskantsler saatis täna valitsusele seisukoha ning materjalid maavanema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise osas otsuse langetamiseks, teatas õiguskantsleri avalike suhete nõunik Jaana Padrik.
Allar Jõks leidis, et maavanem ei ole hinnanud 25. oktoobril 2006 Sakala keskuse lammutamiseks antud ehitusloa sisulist õiguspärasust ning on seeläbi rikkunud seaduses ettenähtud järelevalve pädevust ja hea halduse tava. Vastavalt seadusele on maavanema pädevuses kontrollida kohaliku omavalitsuse üksikakti vastavust põhiseadusele, seadusele ja muule seaduse alusel kehtestatud õigusaktile.
«Maavanem ei ole üldse hinnanud ehitusloa vastavust detailplaneeringule, mida ta kindlasti oleks pidanud tegema,» ütles õiguskantsler. Ehkki detailplaneeringule vastavus on ehitusloa üks tähtsmaid tingimusi, on maavanem andnud hinnangu üksnes formaalsele õiguspärasusele. Teisisõnu on Lootsmann Jõksi kinnitusel jälginud vaid seda, kas ehitusluba on välja antud pädeva organi poolt ning menetlus- ja vorminõudeid järgides. «Maavanem rikkus pooliku järelevalvega selgelt oma seadusest tulenevat kohustust,» kõlas õiguskantsleri otsus.
Korralduse teostada järelevalvet Sakala keskuse ehitusloa üle andis maavanemale regionaalminister, millest ajendatuna palus maavanem õiguskantslerilt seisukohta maavanema järelevalve pädevuse osas. Maavanemalt olid ehitusloa järelevalvet taotlenud ka AS ETP Grupp, Eesti Arhitektide Liit, MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn ja Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoda. «Peale kõiki neid avaldusi, peale ägedat avalikku diskussiooni ning kodanikualgatuse äärmuseni viidud võtteid viskuda füüsiliselt Sakala kaitsele võiks maavanema järelevalvemenetlust nimetada järelevalve imiteerimiseks,» ei varjanud õiguskantsler nördimust. Lootsmannil oleks tulnud tuvastada, kas ehitusluba vastab ehitusseadusele, täpsemalt detailplaneeringule. Kui detailplaneeringule mittevastava ehitusloa alusel oleks siiski soovitud tegutseda, oleks tulnud muuta detailplaneeringut ja avalikkus arutellu kaasata. Kohaliku omavalitsuse tegevuse ja maavanema puuduliku järelevalve tõttu on tagajärjed pöördumatud, sest hoone on osaliselt juba kivihunnikuks muutunud. «Seetõttu tuleb selgelt ja resoluutselt tõstatada maavanema kui avalike huvide kaitseks ja järelevalveks esmaselt kohustatud isiku konkreetse vastutuse küsimus,» rõhutas Jõks. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on distsiplinaarsüütegu muu hulgas ka teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine ning selle eest saab ametnikule distsiplinaarkaristuse määrata teda ametisse nimetanud asutus, antud juhul Vabariigi Valitsus. Toimetas Rando Tooming, PM online |