Kui Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldas eelmisel nädalal puuetega noortele väljasõidu ning suguvõsas ja sõpruskonnas ei leidunud taas kedagi, kes oleks trepist alla aidanud, sai Õunpuul kõrini. Seekord otsustas ta iga hinna eest majast välja saada. Ja helistas päästeametisse.

«Te toote puu otsast kasse alla, äkki toote trepist alla ka minu?» uuris Õunpuu päästjatelt. «Kasside toomiseks on meil linnaga leping, inimeste toomiseks mitte,» kuulis ta vastuseks. Kuid pärast pikka veenmist lubas päästeamet teha Õunpuu puhul ainsa erandi.

Tugev elutahe

Kolmapäeva päikeselisel pärastlõunal sõitiski Õunpuu maja juurde suur tuletõrjemasin ning tugev tunkedes päästja Gert Pant tassis ta trepist alla. «Tahtsin minusuguste noorte olukorrale tähelepanu juhtida,» põhjendas noormees meedia kaasamist omapärasesse päästeaktsiooni. «Meid on ju palju.»

Õunpuu on kleenuke tumedapäine noormees, kelle elurõõmu pole kustutanud ka karm saatus, mille põhjustas nii nooruse uljus kui ka tööandja hoolimatus. Kuigi vööst allapoole halvatud noormees ei hakka arstide arvates enam kunagi käima, ei kavatse ta leppida sellega, et ta elu ja noorus lõppesid tol õnnetul sügispäeval.

«Tahan käia väljas, minna õppima ja tööle, tahan elada,» kinnitab Õunpuu otsusekindlalt lõuga tõstes.

Kuid kõik need tervele inimesele nii enesestmõistetavad ja lihtsad soovid on ratastoolis istujale tõsised katsumused.

Pärast haiglast kojusaamist on Õunpuu veetnud oma päevi nelja seina vahel mõtiskledes, telekat vaadates, lugedes ning aknast ümbritsevat maailma jälgides, sest liikuma ta niisama lihtsalt ei pääse.

Õunpuu korter asub neljakordse kortermaja viimasel korrusel ja lift selles majas ei sõida. «Õues olen käinud poole aasta jooksul kaks korda,» märgib ta. «Ühe korra arsti juures ja teise korra viisid sõbrad autoga sõitma.»

Trepist alla ja üles saamiseks peaks keegi noormeest kandma, kuid tema vana isa poega neli korrust üksi tassida ei jõua. «Ja nii ma istungi siin,» nendib Õunpuu.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Tauno Asuja sõnul on raskused liikumapääsemisel ratastoolis inimestele tavaline ja väga tõsine probleem. «Sellist teenust, et kõrgemal korrusel elavat ratastooliinimest näiteks trepist alla aidata, linnas lihtsalt ei pakuta,» nentis ta. «Eriti hädas ongi just Andrese-sugused aktiivsed noored.»

Kuigi Tallinn pakub puuetega inimestele võimalust palgata linna raha eest endale isiklik abistaja, kes tassiks ka trepist alla, on sellist inimest väga raske leida. «Linn maksab abistajale 17-18 krooni tunnist, maksimaalselt 40 tundi kuus. Neiukesed ju ei jõua meest alla tassida, kuid täisjõus meest sellise imevähe tasuva töö peale ei leia,» märkis Asuja. «Ja nii ei saagi inimesed kuude kaupa kodust välja.»

Sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekandeosakonna puuetega inimeste peaspetsialisti Malle Ojamaa sõnul on linna pakutavad võimalused paraku lihtsalt rahas piiratud. «Hea meelega pakuks rohkem, kuid kõik jääb eelarve taha kinni,» märkis ta.

Sotsiaaltöötaja nõuanne

Tallinna hoolekande süsteem on Ojamaa sõnul praegu täiesti toimiv ja samasugune kui ülejäänud maailmal. «Trepist alla kandmisega saab hakkama ka naine, on vaja lihtsalt omandada vastav metoodika,» kinnitas ta.

Abistaja tuleb Ojamaa sõnul ratastoolis inimesel siiski endal leida. «Meil ei ole neid kusagilt võtta, sellel kohal ei saa ju keegi täiskohaga töötada,» märkis ta. «Pealegi peab abistaja ja abisaaja vahel olema sobivus ja usaldus, mistõttu ei saa saata suvalist inimest.»

Ojamaa sõnul ei ole ratastooli sattunud inimesed sageli teadlikud kõigist linna pakutavatest hüvedest, mistõttu soovitab ta kõigil kindlasti ühendust võtta oma linnaosa sotsiaaltöötajaga, kes tuleb vajadusel koju ning aitab välja mõelda inimesele parima probleemilahenduse.

Liikumispuudega inimesed

• Tallinnas on umbes 2000 liikumispuudega inimest.

• Vaid 41-l neist on isiklik abistaja, kelle eest tasub suures osas linn. Kaks krooni tunnis tuleb abisaajal siiski ise välja käia. Linn aitab tasuda kõige rohkem 40 tunni eest kuus.

• Lisaks abistajale võimaldab linn puudega inimesel isiklikuks tarbeks kümme korda kuus taksoga sõita. Neljandik taksokuludest tuleb sõitjal kinni maksta.

• Kui puudega inimene läheb õppima, saab ta taotleda 60 lisatundi isikliku abistaja seltsis, mille eest maksab riik.

• Täiskohaga tööd on leidnud 11 puuetega inimest Tallinnas. Neid transpordib linn tasuta igal hommikul tööle ja õhtul tagasi. Trepitakistusi aitavad neil ületada isiklikud abistajad.

Allikas: sotsiaal- ja tervishoiuamet

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.16