| |
|
 |
Torino surilina. Foto: AP |
 |
Torino surilina ehtsus seati taas kahtluse alla
(21)
27.03.2005 16:23
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Suurbritannia inglise keele õpetaja Nathan Wilson arvab teadvat, kuidas
kuulus Torino surilina võltsiti ja kinnitab, et sel pole jumalapojaga
mingit seost, kirjutab LiveScience.
Kuigi Wilson on ka ise kristlane, kinnitas ta, et surilina pettuseks pidamine ei kõiguta tema religioosseid veendumusi. Torino
surilina kujutab enesest umbes 4,3 meetri pikkust ning 90 sentimeetri
laiust linast riidetükki, millele on jäädvustunud inimkuju, kelle
haavad meenutavad väidetavalt Jeesuse poolt ristil saadud vigastusi. Paljude kristlaste arvates on tegemist sama surilinaga, millesse ristilt võetud Jeesus mässiti. Wilson
väidab, et keskaegne võltsija võis ristilöödud mehe pildi klaaspinnale
maalida, selle riidele asetada ning seejärel mitmeks päevaks päikese
kätte pleekima jätta.
See tekitas linast riidetükile omalaadse mehe piirjoontega «fotonegatiivi». Surilina
ekspert Dan Porter pidas Wilsoni teooriat leidlikuks, ent kinnitas, et
sel viisil tekkiv kujutis ei ole surilinal jälgitavaga identne. Ta kinnitas, et riidetükile moodustunud inimkujutis pole mitte pleegitamise, vaid keemiliste reaktsioonide tulemus. Porteri
arvates kaoksid Wilsoni teooria kohaselt surilinale tekitatud
piirjooned materjali valgusele allumise ja loomuliku pleekimise tõttu
üsna kiiresti. Kuigi surilina on korduvalt eksponeeritud ja
sellele on langenud suur kogus päikesevalgust, ei ole inimkujutis ometi
kuhugi kadunud, lisas Porter. Spetsialistid peavad kahtlaseks
sedagi, kas keskajal oleks ikka suudetud valmistada vähemalt 1,8 meetri
pikkusi klaaspindu, mida võltsingu valmistamisel kasutada tulnuks. Varasemad uuringud on surilina loomise ajaks pakkunud aastaid 1260-1390. Ent
hiljuti kinnitas Raymond Rogers Los Alamose Rahvuslikust
Laboratooriumist, et teadlased määrasid kindlaks hoopis hiljem surilina
parandamise käigus sellele õmmeldud paikade vanuse ning ka muidu
võisid proovid olla saastunud. Rogersi arvates on surilina umbes 1300-3000 aastat vana ja võib seega pärineda Jeesuse eluajast.
|