ETV: teadlased avastasid taimede stressitaluvust suurendava geeni
27.02.2008 21:58
ETV24
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased avastasid koostöös Helsingi ja California ülikooli kolleegidega geeni, mis suurendab taimede stressitaluvust ning aitab neil ekstreemsetes oludes ellu jääda. |
| |
|
 |
Ka taimed vaevlevad stressi käes.
Foto: Agnes Männiste |
|
|
|
|
Töö tulemused ilmuvad mainekas teadusajakirjas Nature. Seal ilmunud artiklite puhul on vaid paaril korral olnud esiautoriteks eestlased, vahendas ETV24 «Aktuaalset kaamerat».
Kui inimesele tekitab kohalik kliima stressi, saab ta lihtsalt minema sõita. Taim aga peab kohapeal hakkama saama, kasvõi keskkonnast isoleerimise teel. Just selle eest hoolitsebki geen, mida paljude maade teadlased on aastaid otsinud.
«See geen reguleerib taime gaasivahetust. See toimub läbi taime õhulõhede, mis on pisikesed pilud taime lehe pinnal. Sealt pääseb sisse süsihappegaas, mis on tähtis toitaine taimele. Lisaks võivad sealt sisse pääseda ka saasteained või patogeenid,» rääkis Tartu Ülikooli taimebioloogia labori juhataja Hannes Kollist.
Seega justkui suuga hingamine, kuid taimel on neid suid kümneid tuhandeid. Taim paneb suud kinni siis, kui niiskus ohtlikult väheneb või osoon kui saasteaine püüab lehte pääseda.
«Kui keskkonnatingimused muutuvad, siis taimel on väga oluline vastavalt reageerida, kas siis neid rohkem lahti teha või kiiresti kinni panna,» selgitas doktorant Triin Vahisalu.
Geeni avastamisele aitas tublisti kaasa unikaalne aparatuur, millega saab jälgida taime hingamist vastavalt keskkonnatingimuste muutumisele. Uurijate näpunäidete järgi ehitati see aparaat tehnoloogiainstituudi taimefüsioloogia laboris.
«Eelkõige on see muidugi fundamentaalteaduslik avastus, mis on üks samm õhulõhede avamise ja sulgemise mehhanismide mõistmisel,» ütles Kollist. «Aga võib ette kujutada, et kui me seda paremini mõistame, siis oskame ka kujundada või aretada taimi, mis rasketes keskkonnatingimustes paremini vastu peavad.»
Kuivuse käes kannatavate alade hulk suureneb ja inimkonna arvukus samuti. Seega on kauaotsitud geenil ilmselt oodata tõsist tulevikku.
|
|
|
|
|
