Kui maailmamajandus aevastab, saab Eesti nohu
26.02.2008 19:53
Sander Klaos, Nordea Panga analüütik
Eesti sõltuvus rahvusvahelisest majandusest ja selle muutustest aina kasvab.
Viiskümmend aastat oli Eesti osa majandusruumist, millel oli muu maailma
majanduse ning turureeglitega vähe pistmist. Pärast taasiseseisvumist on Eesti
majandust ja ühiskonda iseloomustanud väga kiire muutumine ja areng. Muutuste
käigus on paljud maailmamajanduse sündmused ja näitajad omanud meie jaoks
mõnevõrra väiksemat mõju ning nendele tähelepanu pööramiseks pole olnud lihtsalt
aega. Keda huvitanuks näiteks Euroopa inflatsioonitaseme muutumine ühe protsendi
võrra 1993. aastal, kui Eestis oli vastav näitaja samal ajal 90
protsenti.
|
| |
|
 |
Rekordiliselt kalliks muutunud nafta kergitab eelkõige bensiini hinda, aga mõjutab ka kõigi teiste toodete hindu.
Foto: Mihkel Maripuu |
|
|
|
|
Kasvanud mõju
Sellest ajast on aga möödas 15 aastat ja tahestahtmata on Eestist saanud maailmamajanduse osa, kus väljaspool Eestit toimuvate sündmuste jälgimine on väga oluline. Täna teisel pool maailma toimuv võib juba homme kaudselt või otseselt meid ennast mõjutada.
Viimase paari aasta jooksul on Eesti majanduskasv toitunud peamiselt siseriiklikust nõudlusest (kinnisvarabuum, suurenenud tarbimine). Selline seestpoolt tulenev kasv ei ole jätkusuutlik. Ka kinnisvara- ja tarbimisbuum oli tihedalt seotud maailmamajandusega. Seda just läbi pankade, kelle antud arendus-, kodu- ja tarbimislaenud aitasid majandust kütta. Nüüd laenu võtnud inimesed ja ettevõtted tunnetavad maailmaturu mõju – peamiselt läbi intressimäärade muutumise.
Järgnevatel aastatel sõltub Eesti majandus ekspordist ning võimest kaupu konkurentsivõimeliselt väljaspoole müüa. Seejuures ei ole ainuke ekspordivõimet mõjutav faktor see, milliseid kaupu suudame pakkuda, vaid ka see, kes on valmis meie tooteid ostma ja millist hinda nad suudavad maksta. Näiteks sõltuvad Eesti ekspordimahud Skandinaavia, Saksamaa ja Hollandi majanduse seisust.
Kui Rootsis on tänavu oodata majanduskasvu langemist 2,1 ja 2009. aastal 2,0 protsendile, siis mõjutab see neid Eesti ettevõtteid, kes Rootsi turul kaupu müüvad. Ja selliseid ettevõtteid on Eestis palju. Ehk majanduskasvust Rootsis võib sõltuda kümnete ja sadade Eesti ettevõtete ning tuhandete töötajate käekäik.
Kui Ameerika majandus kõigub
Kuidas võib Ameerika Ühendriikide kinnisvarakriis mõjutada Eestit? Ühendriikides juhtus see, et leibkondadele, kes varem ei olnud pangast laenu saanud, hakati laenu andma. Laenu jagamist finantseerisid mitmed suurpangad, ostes tuhandete selliste laenudega seotud kõrge riskiga võlakirju.
Asjad ei läinud nii hästi kui laenuvõtjad ja pangad lootsid ning nüüd seisavad mitmed suurpangad silmitsi kõigi aegade suurimate laenukahjumitega, mis ulatuvad kümnetesse miljarditesse dollaritesse. Need kahjumid vähendavad pankade omakapitali.
Pankade võime laenu anda sõltub aga otseselt omakapitalist ja seda ligi kümnekordse võimendusega. Seega on tänavu oodata suurtelt pankadelt märksa väiksemat laenupakkumist. See aga mõjutab kogu maailma pangandusturgu: väiksem laenu pakkumine tõstab laenu hinda ehk intresse. Seda ka Skandinaavia pankades, mis pole küll otseselt Ühendriikide laenuprobleemidega seotud, kuid on tihedas seoses ülemaailmsete finantsturgudega. Skandinaavia pankadele kuuluvad aga kõik suuremad Eesti pangad. Võib oodata, et mõningane interssimarginaalide tõus tabab ka Eestit.
Kõikvõimas nafta
Peale selle mõjutab meid kõiki nafta hind, mis saavutas aastavahetusel maailmaturul kõigi aegade rekordi. Lisaks sellele, et bensiinijaamades võib näha üha kõrgemaid kütusehindu, kandub nafta hinna tõus läbi kütuste pea iga toote hinda.
Nafta hind ise sõltub paljudest erinevatest faktoritest: sõjast Iraagis, Lääne ja Ida suhetest, USA majanduse raskustest (mis vähendab nõudlust nafta järele) ning Aasia majanduse tohutust kasvutempost (mis suurendab nõudlust nafta järele).
Fakt, et Hiinas oodatakse ligi kümneprotsendilist majanduskasvu ka järgnevateks aastateks, mängib oma rolli selles, et meie peame nii kütuse kui saia-leiva eest järgmisel aastal rohkem maksma.
Eesti väiksuse ja avatuse tõttu omavad paljud sündmused meile isegi märksa suuremat mõju kui paljudele suurriikidele. Meil puudub suur siseturg ja ressursside maht, et väljast tulevaid muutusi kompenseerida – näiteks Ameerika Ühendriigid aga võivad kompenseerida nafta hinna tõusu maailmaturul enda naftatootmise suurendamisega.
Tõenäoliselt võtab Eestil Euroopa majandusruumiga täielik
lõimumine veel mõne aja. Selle jooksul peavad meie turud läbima etappe, mis
vanas Euroopas on ammu läbitud ning mille jooksul näitab Eesti vähemalt Euroopa
keskmisest kiiremat majanduskasvu. Sarnasus Euroopa vanade riikidega ja sõltuvus
maailmamajanduse käekäigust siiski aasta-aastalt suureneb.
|
|
|
|
|
Vanemad uudised.