|
Programmi «Külatee 3 » koordineeriv Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA)
on maavalitsustele teada andnud, et esialgsed plaanid on muutunud. Kui varem oli
lubatud hakata riigi toel looma erilahendusi neile, kelleni ühendus
tavatingimustel ei jõudnud, siis nüüd on see projekt külmutatud.
Turusituatsioon on muutunud
RIA kommunikatsioonijuht Rica Semjonova põhjendas «Külatee 3» jätkuprojekti
katkestamist muutunud turusituatsiooniga.
«Kuigi erilahenduste toetamise metoodika ei olnud päris täpselt kindlaks
määratud, olime valmis aasta algul projektiga edasi minema. Vahepeal ilmnes aga
kaks olulist tegurit, mis sundisid plaane üle vaatama,» kõneles ta.
«Esimene tegur on uus levialade sagedusplaan, mis võimaldab näiteks Elionil
hakata teenust pakkuma seal, kus see varem võimalik ei olnud,» sõnas
kommunikatsioonijuht.
Teine oluline muutus on Semjonova sõnul Eesti Energia tütarettevõtte,
aktsiaseltsi Televõrk lubadus ehitada välja kogu maad kattev raadiointerneti
võrk.
«Majanduslikult ei ole mõttekas püstitada mõnda külasse mast riigi rahaga,
kui sealsamas teeb ettevõtja seda oma kulu ja kirjadega. Niisugune tegevus ei
meeldiks ilmselt ka riigikontrollile,» rääkis ta.
Televõrk on lubanud CDMA-tehnoloogial põhineva raadiointerneti käivitada
2. juulil. Ettevõtte juhataja Urmas Aiaste on «Sakalale» öeldnud, et
Viljandimaal saab 450-megahertsisel sagedusel töötav võrk sajaprotsendise
katvuse.
«Soovitan inimestel kannatlik olla — juulikuuni ei ole ju enam kuigi palju
aega,» lausus Semjonova.
Riik on võtnud kohustuse
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna
juhataja Margus Püüa alustas juttu «Külatee» projekti tulevikust tõdemusega, et
riik on oma seisukoha fikseerinud valitsuse eelmise aasta lõpul heaks kiidetud
Eesti infoühiskonna arengukavas. Selles on kirjas, et enamikku teavet hoitakse
ühiskonnas digitaalsel kujul ning juurdepääs sellele peab olema tagatud
kõikidele ühiskonna liikmetele.
«Üks meie eesmärke on alati olnud see, et tekiks konkurents operaatorite
vahel, sest monopoolsel ettevõttel on väga lihtne teenuse hindadega mängida,»
rääkis Püüa. «Nüüd näeme, et hakkame selle eesmärgi saavutamiseni jõudma. Uued
sagedusplaanid toovad teenusepakkujad üha uutesse piirkondadesse ning mõnel pool
klientide pärast juba võisteldakse. Televõrgu turuletulek muudab situatsiooni
veelgi.»
Seni, kuni Televõrk pole oma teenust käivitanud, pole teenusepakkujatele
dotatsioonide maksmine põhjendatud.
«Jabur on suunata maksumaksja raha mõne teenusepakkuja taskusse, kui selle
järele tegelikult vajadust ei ole. Aga ka edaspidi jäävad alles mõned augud, kus
teenusepakkujal ei ole mõtet tegutseda. Nende piirkondade elanikele ühenduse
toomisega kavatseme kindlasti edasi tegelda,» kõneles Püüa.
Uue teenusepakkuja lubatav minimaalne andmesidekiirus 144 kilobitti sekundis
on Püüa sõnul infoühiskonna teenuste tarbimiseks piisav.
«Jah, filmivaatamiseks see ei sobi, aga kui paljud arvutiga üldse filme
vaatavad?» küsis ta.
CDMA on aeglasem
Viljandimaale riigi toel WiMaxi võrgu ehitanud aktsiaseltsi Norby Telecom
WiMaxi ärisuuna juht Ivo Saluoks nentis, et «Külatee 3» jätkuprojekti
külmutamine on ebameeldiv uudis.
Seda, kui paljudesse majapidamistesse tavatingimustel internetiühendust
rajada ei saanud, ta avaldama ei soostunud, ent sääraseid kohti on tema sõnul
omajagu.
«Jätkuprojekti järele on kindlasti vajadus,» lausus Saluoks. «Selle algust on
oodanud nii teenusepakkujad ja maavalitsused kui ka paljud kliendid.»
Kui riigihange erilahenduste rajamiseks siiski kunagi välja kuulutatakse,
kavatseb Norby selles osaleda. Samuti pidas Saluoks võimalikuks koostööd
Televõrguga.
«Aga see saab toimuda siiski vaid erijuhtudel,» lisas ta. «Norby Telecom ei
pea Televõrgu rajatavat võrku WiMaxile konkurendiks, sest selle kiirus on
märkimisväärselt madalam. Meie hinnangul on tõesti ainult üksikud metsatalud,
kuhu oleks otstarbekas ühendus luua selle tehnoloogia abil.»
Viljandi maavalitsuse infotalituse juhataja Kaupo Kase ütlemist mööda on seni
tegevust kavandades juhindutud teadmisest, et projekt jätkub. Temagi märkis, et
nõutakse üha kiiremat andmesidet.
«Eksperdid on väitnud, et CDMA-tehnoloogial põhineval raadiovõrgul on küll
suur leviulatus, kuid andmeside kiirus on väike. WiMaxi tehnoloogia puhul
andmeside kiirus probleem ei ole,» rääkis Kase.
Detsembris sõlmitud lepingu järgi on Norby lubanud märtsis paigaldada
lisasaatja Sultsi ning üle vaadata Kärstnas asuva saatja asukoha. Samuti on Kase
sõnul kokku lepitud, et püütakse leida lahendus Suure-Jaani valla Kootsi küla
andmeside murele, ja neid kokkuleppeid «Külatee» katkemine ei muuda.
«Juhul kui läheksime edasi WiMaxi tehnoloogiaga, tuleks rääkida viiest-kuuest
saatjast, mis on vaja maakonda juurde paigaldada. Fakt on see, et kui me ka
mõlemad tehnoloogiad mängu toome, jääb ikka neid, kelleni andmeside ei ulatu,»
lausus Kase.
ARVAMUS
Margus Püüa,
riigi infosüsteemide osakonna juhataja
Kõik keerutavad millegipärast selle ühe projekti kallal ning on jäänud mulje,
et «Külatee» lõppes ära ja riik enam selle teemaga ei tegele. Vale! Ootame neli
kuud ja tegeleme küsimusega edasi. |
