ETV Valimisstuudios väitlesid suuremate erakondade esindajad hariduse ja teaduse teemadel.

Saates väitlesid reformierakondlane Taavi Rõivas, Tõnis Lukas Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Mailis Reps, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg, rahvaliitlane Jaak Allik, roheline Tanel Tammet ja kristlik demokraat Peeter Võsu. Saatejuhid olid ETV uudistejuht Andres Kuusk ja Eesti Raadio uudistejuht Hanno Tomberg.

Kas esimesse klassi minev laps peaks läbima katsed?

Samal teemal: ETV Valimisstuudio: palgad, pensionid, tervishoid ja alkohol (79) ETV Valimisstuudio: hiigelpalgad ja devalvatsioonioht (75)

VIIMASED KOMMENTAARID eks see sitaga loopimine  käib asja  juurde.Suured suud  suured lubadused. Mati tsiteerin  õpetajat 01.03.2007  09:34 "Kõige tähtsama  ja olulisema praeguses  põhi- ja keskkooli  hari... Teised kommentaarid

Repsi sõnul peaks iga laps Eestis saama hea hariduse. See, kas ta saab koolitoitu, huviringides osaleda, ei tohiks tema sõnul sõltuda lapsevanema rahakotist. Muusika- ja balletikoolides võiksid tema hinnangul katsed siiski olla. Mujal mitte.

Kreitzbergi sõnul ei tohiks algklassidesse pääsemiseks katseid olla. Tema hinnangul võiksid vaid mõned eliitkoolid üle Eesti olla katsetega. Ta tõi veel ebavõrdsuse näitena koolimajade seisukorra erineva taseme.

Alliku sõnul tahtis kunagi Res Publica koolikatsed kaotada ja tol ajal leiti, et see on Eestis pseudoprobleem, sest see kehtib vaid mõne suurlinna üksikus eliitkoolis. Pigem on katsed gümnaasiumiastmes tema hinnangul normaalsed.

Lukase sõnul tuleb tal silme ette katsetega koolidega seoses eelkõige kloostrikoolid. Tema sõnul peaksid klassikomplektid olema kuni 24 lapselised. "Kui meil on vähem lapsi, siis tuleb nende kasvatamisesse pühenduda enam," leidis Lukas. Tema sõnul aga praegune koalitsioon kaotas selle võimaluse ja suurendas klassis olevate laste arvu.

Rõivase sõnul peaks olema 1-4 klassini kool kodudele võimalikult lähedal. Hiljem võiks tema sõnul olla katsetega koolid suuremates linnades. Lisaks võiks tema sõnul katsed olla kindlasti gümnaasiumiastmes.

Tammeti sõnul on talutav, kui klassid on kuni 30-lapselised juhtudel, kui on head koolid ja õpetajad, kus on suur tung kooli. Tema sõnul võimaldab laste arvu vähenemine õpetajaid paremini koormata ehk täpsemalt neid ei ülekoormata ja nad saaksid enda täiendamisele rohkem aega kulutada.

Peeter Võsu ei välistanud eliitkoole, kui need on muusika-, inglise- võ prantsuse keele kallakuga. "Milleks piirata andekate laste arenguvõimalusi," küsis ta. Tema sõnul on probleem, kui nende eliitkoolide õppetulemusi hakatakse tavakoolidega võrdlema, mis on selgelt ebaõiglane.

Repsi sõnul tuleks väikeseid koole toetada, et oleks võimalik sinna õpetajaid tööle palgata ja lastele huvialaringe tagada. Repsi sõnul ei tohi mingil juhul väiksemaid koole kinni panna, sest siis pole enam lastele võimalust tulevikus kodulähedast kooli leida ja sellega sureb ka elu väiksemates kohtades välja.

Kreitzbergi sõnul peab tulevikus paratamatult koolivõrku reformima, et tagada hariduse võrdset kvaliteeti. "Paratamatult vanemad kolivad laste huvides väikestest kohtadest ära, suurematesse keskustesse, kus on paremad koolid."

Alliku sõnul ei tohi mingil juhul väikekoole sulgeda, sest see oleks regionaalne katastroof. Kui me eeldame, et lapsi ei sünni, siis pole millelgi mõtet, märkis Allik. Tema sõnul tuleks igal juhul püüda alles hoid erinevaid koole ja ka kooliastmeid väiksemates keskustes. Muidu läheb asi väga hulluks ja mitte ainult hariduses, rõhutas Allik.

Tammeti sõnul on hariduslik kihistumine üks hullemaid asju Eestis. Tema sõnul sõltub koolide finantseerimine omavalitsustest ja kuna omavalitsuste tulubaas on erinev, siis on ka tase erinev, mistõttu ta soovitas koolid riigistada.

Lukase sõnul lähtuvad võrdsed võimalused laiemalt suhtumisest, mistõttu ei muutuks eriti midagi, kui riik koolivõrgu üle võtaks. Tema sõnul linna ja maa vahelises koolide rahastamises on vastuolu, sest pearaha süsteem ei ole hea lahendus. Kui tuleb rüselev mass esimestesse klassidesse linnakoolidesse, siis tekivad ka seal paratamatult probleemid.

Repsi sõnul on õppekavad edasi lükatud, mistõttu ka uus rahastamismudel on edasi nihkunud. Õppekavad on ministri sõnul nihkunud aasta edasi, sest sellele tuli üle 300 ettepaneku, mille ülevaatamine võtab aega.

Rõivase sõnul on loomulikult igale sektorile raha juurde vaja ja raha vajab ka haridus. Ta tõi näitena Tallinna eliitkoolid, mis on heas korras, kuid näiteks Tallinna äärelinna koolides on olukord kehv ehk tema sõnul ei sõltu ka omavalitsuse rahakotist kooli seisukord.

Alliku sõnul pani rahvaliit plaanitavale rahastamismudelile veto, sest sellega oleksid paljud maakoolid kannatanud. Tema sõnul ei saa teha sarnast rahastamisskeemi väikestele ja suurtele koolidele.

Rõivaselt küsiti miks reformierakond pidurdas uut hariduse rahastamise mudelit, kuid ta keerutas vastustest kõrvale.

Kuidas kasvatada lastes loomingulisust?

Allik tunnistas, et kooli suurem häda on, et proovitakse olla teistest parem, mitte ei otsita lapse loovust ehk millisel alal on lapse eeldused paremad. Tema sõnul tuleks loovust arendada ja huviaineid rohkem kooliprogrammi kaasta. Sellega jõuab loovuse, avastusõppe ja innovatsioonini.

Tammeti sõnul tuleks luua olukord, kus õpetajatel on koolis tore olla ja tal oleks meeldiv töökeskkond, et õpetaja ei oleks kellegi tõmmata-tõugata ja tal oleks minimaalsed palgatingimused ja sotsiaalsed garantiid. Tema sõnul teevad õpetajad juba täna rasket tööd ja neid pole põhjust siin valimisstuudios õpetada.

> Loe edasi