ETV Valimisstuudios väitlesid suuremate erakondade esindajad hariduse ja teaduse teemadel.

Saates väitlesid reformierakondlane Taavi Rõivas, Tõnis Lukas Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Mailis Reps, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg, rahvaliitlane Jaak Allik, roheline Tanel Tammet ja kristlik demokraat Peeter Võsu. Saatejuhid olid ETV uudistejuht Andres Kuusk ja Eesti Raadio uudistejuht Hanno Tomberg.

Kas esimesse klassi minev laps peaks läbima katsed?

Samal teemal: ETV Valimisstuudio: palgad, pensionid, tervishoid ja alkohol (79) ETV Valimisstuudio: hiigelpalgad ja devalvatsioonioht (75)

VIIMASED KOMMENTAARID eks see sitaga loopimine  käib asja  juurde.Suured suud  suured lubadused. Mati tsiteerin  õpetajat 01.03.2007  09:34 "Kõige tähtsama  ja olulisema praeguses  põhi- ja keskkooli  hari... Teised kommentaarid

Repsi sõnul peaks iga laps Eestis saama hea hariduse. See, kas ta saab koolitoitu, huviringides osaleda, ei tohiks tema sõnul sõltuda lapsevanema rahakotist. Muusika- ja balletikoolides võiksid tema hinnangul katsed siiski olla. Mujal mitte.

Kreitzbergi sõnul ei tohiks algklassidesse pääsemiseks katseid olla. Tema hinnangul võiksid vaid mõned eliitkoolid üle Eesti olla katsetega. Ta tõi veel ebavõrdsuse näitena koolimajade seisukorra erineva taseme.

Alliku sõnul tahtis kunagi Res Publica koolikatsed kaotada ja tol ajal leiti, et see on Eestis pseudoprobleem, sest see kehtib vaid mõne suurlinna üksikus eliitkoolis. Pigem on katsed gümnaasiumiastmes tema hinnangul normaalsed.

Lukase sõnul tuleb tal silme ette katsetega koolidega seoses eelkõige kloostrikoolid. Tema sõnul peaksid klassikomplektid olema kuni 24 lapselised. "Kui meil on vähem lapsi, siis tuleb nende kasvatamisesse pühenduda enam," leidis Lukas. Tema sõnul aga praegune koalitsioon kaotas selle võimaluse ja suurendas klassis olevate laste arvu.

Rõivase sõnul peaks olema 1-4 klassini kool kodudele võimalikult lähedal. Hiljem võiks tema sõnul olla katsetega koolid suuremates linnades. Lisaks võiks tema sõnul katsed olla kindlasti gümnaasiumiastmes.

Tammeti sõnul on talutav, kui klassid on kuni 30-lapselised juhtudel, kui on head koolid ja õpetajad, kus on suur tung kooli. Tema sõnul võimaldab laste arvu vähenemine õpetajaid paremini koormata ehk täpsemalt neid ei ülekoormata ja nad saaksid enda täiendamisele rohkem aega kulutada.

Peeter Võsu ei välistanud eliitkoole, kui need on muusika-, inglise- võ prantsuse keele kallakuga. "Milleks piirata andekate laste arenguvõimalusi," küsis ta. Tema sõnul on probleem, kui nende eliitkoolide õppetulemusi hakatakse tavakoolidega võrdlema, mis on selgelt ebaõiglane.

Repsi sõnul tuleks väikeseid koole toetada, et oleks võimalik sinna õpetajaid tööle palgata ja lastele huvialaringe tagada. Repsi sõnul ei tohi mingil juhul väiksemaid koole kinni panna, sest siis pole enam lastele võimalust tulevikus kodulähedast kooli leida ja sellega sureb ka elu väiksemates kohtades välja.

Kreitzbergi sõnul peab tulevikus paratamatult koolivõrku reformima, et tagada hariduse võrdset kvaliteeti. "Paratamatult vanemad kolivad laste huvides väikestest kohtadest ära, suurematesse keskustesse, kus on paremad koolid."

Alliku sõnul ei tohi mingil juhul väikekoole sulgeda, sest see oleks regionaalne katastroof. Kui me eeldame, et lapsi ei sünni, siis pole millelgi mõtet, märkis Allik. Tema sõnul tuleks igal juhul püüda alles hoid erinevaid koole ja ka kooliastmeid väiksemates keskustes. Muidu läheb asi väga hulluks ja mitte ainult hariduses, rõhutas Allik.

Tammeti sõnul on hariduslik kihistumine üks hullemaid asju Eestis. Tema sõnul sõltub koolide finantseerimine omavalitsustest ja kuna omavalitsuste tulubaas on erinev, siis on ka tase erinev, mistõttu ta soovitas koolid riigistada.

Lukase sõnul lähtuvad võrdsed võimalused laiemalt suhtumisest, mistõttu ei muutuks eriti midagi, kui riik koolivõrgu üle võtaks. Tema sõnul linna ja maa vahelises koolide rahastamises on vastuolu, sest pearaha süsteem ei ole hea lahendus. Kui tuleb rüselev mass esimestesse klassidesse linnakoolidesse, siis tekivad ka seal paratamatult probleemid.

Repsi sõnul on õppekavad edasi lükatud, mistõttu ka uus rahastamismudel on edasi nihkunud. Õppekavad on ministri sõnul nihkunud aasta edasi, sest sellele tuli üle 300 ettepaneku, mille ülevaatamine võtab aega.

Rõivase sõnul on loomulikult igale sektorile raha juurde vaja ja raha vajab ka haridus. Ta tõi näitena Tallinna eliitkoolid, mis on heas korras, kuid näiteks Tallinna äärelinna koolides on olukord kehv ehk tema sõnul ei sõltu ka omavalitsuse rahakotist kooli seisukord.

Alliku sõnul pani rahvaliit plaanitavale rahastamismudelile veto, sest sellega oleksid paljud maakoolid kannatanud. Tema sõnul ei saa teha sarnast rahastamisskeemi väikestele ja suurtele koolidele.

Rõivaselt küsiti miks reformierakond pidurdas uut hariduse rahastamise mudelit, kuid ta keerutas vastustest kõrvale.

Kuidas kasvatada lastes loomingulisust?

Allik tunnistas, et kooli suurem häda on, et proovitakse olla teistest parem, mitte ei otsita lapse loovust ehk millisel alal on lapse eeldused paremad. Tema sõnul tuleks loovust arendada ja huviaineid rohkem kooliprogrammi kaasta. Sellega jõuab loovuse, avastusõppe ja innovatsioonini.

Tammeti sõnul tuleks luua olukord, kus õpetajatel on koolis tore olla ja tal oleks meeldiv töökeskkond, et õpetaja ei oleks kellegi tõmmata-tõugata ja tal oleks minimaalsed palgatingimused ja sotsiaalsed garantiid. Tema sõnul teevad õpetajad juba täna rasket tööd ja neid pole põhjust siin valimisstuudios õpetada.

Võsu sõnul on õppekavad kaldu reaalainete suunas ja tema hinnangul tuleks rohkem õpetada religiooni, filosoofiat, väitlust jne. "Kui palju me vajame keskkooli lõpuklassi matemaatikat, paljud seda ei vaja," märkis Võsu.

Rõivas väitis vastu - ilma reaalaineteta ei saa majandus edasi areneda.

Lukase sõnul võiks gümnaasiumides olla rohkem valikaineid. Samas märkis ta, et juba alates lasteaedadest kasutatakse valesid õppemetoodikaid. Ta pooldas lasteaedades mängu kaudu õpetamist ja avastamisrõõmu, mitte tuupimise õpetamist. Lisaks ta rõhutas vanemate ja kodu rolli lapse õpetamisel.

Kreitzbergi sõnul teadmiste hulk pidevalt kasvab ja seda kõike ei saa õppekavadesse suruda. Loovõpe võtab aega, ning tema sõnul on just ülekoormatud õppekavad selles osas pidurid, et lastes loovust arendada. Ta pooldas ülikoolidesse sisseastumisel eraldi eksameid ning gümnaasiumide lõpus loobuda praegusel kujul riigieksamitest.

Ka Reps tunnistas, et sellisel kujul 14 riigieksami tegemine, on oma aja äraelanud ning vaja oleks uusi lahendusi. Loovuse osas on Repsi sõnul oluline roll õpetajatel, kellele oleks aga vaja rohkem õppevahendeid ja võimalusi.

Rõivas polnud nõus, et reaalained on ainult faktide tuupimine. Matemaatika arendab tema sõnul mõtlemist ning ei tohiks anda signaali, et matemaatika on midagi ebavajalikku.

Lukas oli nõus arendama riiklikku programmi matemaatika toetuseks. Tema sõnul peaks siiski lähenemine sellele olema huvitavam ja paindlikum. Riigieksamite osas oli ta nõus süsteemi muutmisega. Tema sõnul tingis praeguse süsteemi vajadus ülikoolide huvides koole omavahel võrrelda.

Tammet märkis, et üks peamisi asju, mis õpetajatele peavalu tekitab, on pidevad muutused. Haridussüsteem vajab tema sõnul stabiilset arengut.

Alliku sõnul võiksid riigieksamid olla vabatahtlikud ning praegune süsteem ei kõlba ka tema hinnangul. Allik märkis, et paremad õpetajad on ka seni loovust ja avastamisõpet õpetanud, kuid probleem on, et kust need õpetajad tulevad ja kuidas meelitada noori ülikoolidesse õpetajaks õppima.

Lukase sõnul on ühiskonna põhiline ülesanne, et koolidesse õpetajateks läheksid helgemad pead.

Võsu sõnul on rahal selles suur osa. Võsu jätaks õppekavade osas otsustusõiguse rohkem koolidele. Ta soovitas erinevate ainete osakaalud paika panna ja rohkem õpetada lastele, kust infot hankida.

Repsi sõnul on õpetajate motiveerimiseks vaja tõsta õpetajate palka. Lisaks võimaldada õpetajatel ennast täiendada, näiteks vabal semestril. Lisaks anda võimalused nn Tootsi-klassidele, et erilist tähelepanu vajavad lapsed eraldi klassidesse suunata, et õppetööd mitte segada. Tema sõnul on õpetajaid piisavalt, kuid nad töötavad mujal kui koolides - näiteks tellerite või müüjatena.

Kreitzbergi sõnul on meie ühiskonnas alati probleemide korral õpetajad süüdi ehk õpetajatesse peaks ühiskond paremini suhtuma.

Alliku sõnul on õpetajad kasvatajad, nii nagu ka vanemad. Õpetajate kallal võivad tema sõnul kõik naakuda ja lisaks pole õpetajatel turvalisust, viidates koolivägivallale ehk tema sõnul tuleks tõsta õpetajate ja koolidirektorite prestiiži.

Rõivas märkis, et kui pole häid õpetajaid, pole ka head haridust ja majanduse arenguvõimalusi. Tema sõnul on oluliseim õpetajate palgaküsimus.

Tammet oli nõus, et õpetaja on kõige tähtsam. Seda ei saavutata tema sõnul poliitikute tühjade palgalubadustega, vaid tuleks panna paika õpetajate palgamiinimumid - näiteks 1,5 kordne keskmine palk.

Lukase sõnul on õpetajate keskmine vanus pidevalt tõusnud ehk nn anuma täitmiseks on vaja kõvasti lisaresurssi. Tema sõnul peaks õpetajateks õppijate motivatsiooni tõstma - ta tõi näiteks IRLi propageeritava stardikapitali - 200 000 krooni, mis õpetajatele korraga kätte antakse ja mille eest peab õpetaja kuus aastat vähemalt koolis töötama.

Tema sõnul ei saa ka väikeste karistamiste pärast õpetajaid hukka mõista, kui õpilased klassides üle käte lähevad ehk õpetajatel peaks olema ka suuremad õigused klassides koolitöö läbiviimisel.

Võsu sõnul seistakse õpetajate palkade eest vähe, mistõttu oleks mõistlik, kui riigis oleksid selged reeglid erinevate ametite palkadele. Õpetajad ei saa tema sõnul minna välismaale nagu arstid, mistõttu on nende ähvardustel väiksem mõju.

Repsi sõnul on kutseharidus mõõnast välja tulemas ja ka rakenduslik kõrgharidus on muutunud populaarseks. Tema sõnul peab riik tagama tasuta kõrghariduse insenerialadele ja ka noored tulevad nendele kohtadele hea meelega õppima. Tema sõnul tagaks keskerakond 6500-7000 noorele tasuta õppekoha kõrgkoolidesse igal aastal, koos stipendiumi ja ühiselamukohtadega.

Lukase sõnul ei saa kutsekool olla tupiktee, kust ei saa edasi kõrgharidust omandama. Kõrghariduses tuleks tema sõnul tõsta aga üliõpilaskoha baasmaksumust, et saaks maksta ka ülikoolide õppejõududele väärilist palka.

Kreitzberg tunnistas, et Eestis on probleem, et kutsekoolidesse läheb meil vaid 30% ja gümnaasiumidesse 70% õpilastest. Soomes läheb kutsekoolidesse 60% õpilastest. Tema sõnul tuleb leida raha, et maksta õppetoetusi, et õpilased ei peaks ülikooli kõrvalt tööl käima. Ta rõhutas, et olulisem on eelkõiga inseneriõppe toetamine.

Rõivase sõnul seisab reformierakond selle eest, et iga noor kes soovib, saaks kõrghariduse. Tema sõnul peaks selleks tõstma õppelaenu piirmäära 20 000-lt 60 000-ni.

Alliku sõnul võivad sellised summad siiski noori eemale peletada. Pigem ta propageeris tudengipalga ideed, et tudengid ei peaks esimestel kursustel tööl käima. Tema sõnul on paika pandud riiklik koolitustellimus kõrgharidusele, mistõttu siin pole mingi erakonna valimislubadusest juttu.

Repsi sõnul on 6300 inimest kõrghariduse osas tänases kõrghariduse strateegias tõepoolest sees. Ta tunnistas, et riik ei anna koolitustellimusi suvalistesse koolidesse. Tema sõnul tagab keskerakond kõikidele võimekatele noortele tasuta kõrghariduse.

Tammeti sõnul tuleks maksta tudengitele stipendiume ja neid stipendiume tuleks diferentseerida. Ta tõi samas näite, et ülikoolidesse on täna keeruline isegi professore leida.

Võsu sõnul riigi kulul õppimiseni veel pole võimalik jõuda. Tema sõnul peaks tudengilaenu summa olema täna 20 000 asemel 80-100 000 krooni aastas riigi garantiiga. Võsu sõnul suured õppelaenud võiks hiljem kustutada, kui lõpetajad lähevad riigile olulistesse ametitesse tööle.

Lukas ei soovitanud noori laenuorjusesse suunata, samas ka kooli ajal töötamist ta ei toetanud. Ta tõi mureküsimusena esile - kuidas eesti keelse kraadiõppega edasi minna, et meie keel ei marginaliseeruks.

Rõivase sõnul lubab keskerakond mida iganes- meestele ilusaid naisi ja tasuta viina ja teiste parteide valimisplatvormide osas vassitakse. Tema sõnul peaks ülikoolide õppekoha baasmaksumus 30-40% tõusma ja Ansip teeb selle ka peaministriks saades ära. Rõivase sõnul on rahvaliidu tudengipalga lubatav summa kõigest 700 miljonit, millest jätkub vaid 36% õpilaste kuludeks.

Alliku sõnul peaks saama seda tudengipalka 50%i õpilastest. Ehk see süsteem vajaks praeguse 170 miljoni asemel 470 miljonit krooni aastas, mitte 700 miljonit krooni.

Kreitzbergi sõnul avas Rootsi regionaalpoliitilistes huvides kolledžeid ja ka Kreitzberg ise toetab väikestes linnades ülikoolide kolledžite avamist. Ta ei soovitanud ka taolistel puhkudel rahanumbreid lugeda, vaid need tuleks lihtsalt ära teha.

Tammeti sõnul pole ülikoolide finantseerimine aastaid suurenud ehk tõus peaks olema suurem, kui praegu lubatakse. Ta tunnistas, et ülikoolid raiskavad ka ise, mille näitena tõi ta suured kinnisvarakulud. Tema sõnul tuleks kõigile ülikoolidele anda võimalused ning väikseid ei tuleks väiksuse pärast kinni panna. Samas lisas ta, et riik pole eriti huvi üles näidanud TTÜ Kuressaare kolledži toetamisel.

Lukas ei toetanud väikeseid nn nurga-ülikoole, sest paljud inimesed saavad nendes tüssata, mida riik ei peaks lubama ehk tema sõnul tuleks rohkem kontrollida väiksemate ülikoolide õpetamise kvaliteeti.

Reps tunnistas, et elukallidus on tõusnud, kuid tema sõnul on vale väita, et riik pole ülikoolidesse investeerinud. Samas ta tunnistas, et need summad pole siiski olnud piisavad.

Kreitzberg märkis, et oluline signaal on, et paljud ei taha ka enam doktorantuuri minna ehk hariduse tipptase on veelgi rohkem unarusse jäänud kui õpetamise tase tavakoolides.

Tammet tõi näite, et on keeruline leida kõrge kompetentsiga IT-mehi isegi 100 000 kroonise kuupalgaga ehk inimeste leidmisega on suuri probleeme, isegi suurte palkadega.

Rõivas märkis, et doktorante on selgelt vähe, mistõttu on keeruline saavutada ka innovatsiooni eesmärke.

Lukase sõnul on ka doktorantide juhendajatega probleem, sest nad ei tohiks jääda dokturantidele alla. Tema sõnul tuleks targemad ajud Eestisse tagasi meelitada ja peaks looma selleks neile väga head töötingimused.