Nevski katedraali naabruses Toompeal Lossiplats 4/Rutu 3 asuvas majas otsustas linnavalitsus eile müüa kaks 172-ruutmeetrist korterit 55 830 krooni eest.

Linnavalitsus kiitis eile heaks ja saatis edasi volikokku kahe 172-ruutmeetrise vanalinna-korteri otsustuskorras müügi. Elamispinnad erastavatel Rene Reilel ja Mart Pauklinil tuleb kummalgi Nevski katedraali naabruses Toompeal paiknevate korterite eest maksta linnale 55 830 krooni.

Majas aadressil Lossiplats 4/Rutu 3 asuvate korterite tegelik turuväärtus võib sõltuvalt nende seisukorrast küündida 5–8 miljonini, kuid endiste Kesklinna vanemate Hannes Kuhlbachi ja Elmar Sepa võimuperioodil 1998. aastal sõlmitud lepingud näevad ette korterite müüki nn erastamishinnaga.

Linnajuhid nõutud

«Need on ülimalt vettpidavad lepingud,» lausus linnavaraga tegelev Tallinna abilinnapea Vladimir Maslov, põhjendades, miks linn nii soodsas kohas olevad korterid nii odavalt müüb. Ta lisas, et kui linn keelduks korterit erastamast, tooks see kindlasti kaasa rahalise nõude, mille maksmisest ei pääse.

«Keeldumine ei pruugi linnale odavam tulla,» sõnas Maslov.

Toompeal oleva kahe korteri erastamistehingud on tüüpilised näited aastatel 1996–1999 Kesklinna vanemate sõlmitud korterite taastamislepingutest, millega firmad või eraisikud said õiguse taastada omal kulul vanalinna kortereid ja leida oma äranägemise järgi sundüürnikud, kellele linn taastatud korterid EVPde eest ehk turuväärtusest mitu korda odavamalt erastas.

Kohtus ametiseisundi kuritarvitamise süüdistuses õigeks mõistetud Oti ja Sepa kohtuasjas leidis seejuures tõestamist, et sundüürnikke kasutati variisikutena, kes erastatud pinnale kunagi elama ei asunud.

Taastajad pidid sageli linnale vastu andma remonditud kortereid ning nii Pauklini kui ka Reile korterite eest sai linn vastu 125-ruutmeetrised korterid Koplis.

Linn on üritanud korteritehingu lõpuleviimisest juba aastaid kõrvale põigelda ning Reile korteri juhtum on praeguseks jõudnud kohtusse. Kohtuasjale viidates märkis ka Tallinna Kesklinna vanem Keit Pentus, et linn ei pääse korterite erastamisest.

Tehinguid veelgi

Maslovi sõnul on selliseid korteritehinguid linnas lõpetamata veelgi ning need hakkavad linnavalitsusse jõudma. Ta ei soostunud täpsustama, milliste hoonetega on tegu.

2001. aastal Kesklinna vanemana korteritehingute lõpuleviimisest keeldunud ja kriminaalasja algatamist taotlenud Siim-Valmar Kiisler ütles, et ei pea õigeks kallite korterite nii odavalt müümist.

«Saan aru, et pahatahtlikult ja linnale kahjulikult sõlmitud lepingutega on linn pandud raskesse olukorda. Olen veendunud, et see hind on igal juhul liiga väike,» lisas ta. «Ma tahaks kuulda Maslovi kommentaare, millega ta põhjendab just sellist hinda.»

Kiisleri sõnul peaks linn korterite hinna leidma nii, et lahutab müüdava korteri turuhinnast korteri taastamisega seotud kulud ning eraisikult linnale antud korteri maksumuse.

Korteritehingute saaga

• 1995–1999 – Kesklinna vanemad Jüri Ott, Hannes Kuhlbach ja Elmar Sepp sõlmivad ligi 70 vanalinna-korterite taastamislepingut. Lepinguga saavad firmad või eraisikud õiguse taastada soodsas kohas asuv korter ning asustada see enda leitud sundüürnikega.

• 2000–2001 – toonane Kesklinna vanem Siim-Valmar Kiisler keeldub korteritehinguid lõpule viimast, tellib tehingute kohta õiguslikke hinnanguid ja taotleb kriminaalasja algatamist.

• 2002–2003 – prokuratuur esitab Jüri Otile ja Elmar Sepale süüdistuse ametiseisundi kuritarvitamises. Süüdistuse järgi lõid Ott ja Sepp korteritehinguid sõlmides võimaluse vanalinna kallite korterite erastamisel kasutada variisikuid, tekitades kahju linna eelarvele ning linna õigustele ja huvidele. Ott pääses kohtuasjast süüteo aegumisega, Sepa mõistis esimese astme kohus süüdi, kuid teise astme kohus õigeks.

Allikas: PM

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.43