Vike-Freiberga kritiseeris Rüütlit ja Adamkust
(45)
27.01.2005 11:56
BNS
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Läti president Vaira Vike-Freiberga, kellele on heidetud ette ainuisikulise otsuse vastuvõtmist 9. mai Moskva-visiidi asjus, kritiseeris täna oma Balti kolleege tema pakutud ühiste algatuste eiramise eest.
Vike-Freiberga ütles raadiojaamale Žiniu radijas antud usutluses, et Vilniuses novembris aset leidnud kolme riigipea kohtumisel ei jätkunud aega 9. mai üritustes osalemise arutamiseks, kuna Leedu president Valdas Adamkus kiirustas Ukrainasse poliitilist kriisi vahendama.
«Me jätkasime konsultatsioone telefonitsi, ent väga kiiresti selgus, et pole võimalik ellu rakendada seda, mida ma oma kolleegidele pakkusin - ehk võimalikult kiiresti, juba jaanuaris võtta vastu Baltimaade ühine deklaratsioon, mis selgitaks meie valikut - sõita või mitte,» selgitas ta.
Vike-Freiberga nentis, et viie ja poole presidendiaasta jooksul on ta sageli algatanud Baltimaade ühisavaldusi, mis olid seotud NATO-sse integreerumisega, ent kahjuks tuli pettuda, kuna neid ei õnnestunud saavutada.
Ka meenutas ta enda mullust edutut katset algatada Baltimaade ühisprotesti Euroopa Komisjonile ebapiisavate piima- ja muude põllusaaduste kvootide osas, nii et tal tuli järjekordselt üksi Brüsselis Baltimaade rahulolematust väljendada.
«Seekord oli jälle selge, et on väga raske võtta vastu ühisdeklaratsiooni selles, mida meile tähendavad kõik need sündmused, vaatamata sellele, et meil on sarnane ajalooline kogemus,» ütles president.
«Sai selgeks, et on kõige parem, kui iga president võtab vastu oma otsuse ja hakkab visiiti eraldi kavandama», lisas ta.
Vastates küsimusele, kas Balti riigid suudavad tulevikus koostööd teha ja vastuvõetavaid otsuseid koordineerida, ütles Vike-Freiberga, et kolme riigi ühtsus ilmnes tegudes, mida tehti üheskoos.
Tema sõnul on selle parim näide Läti, Eesti ja Leedu võime koordineerida riigikaitseplaane.
Vike-Freiberga toonitas, et peab äärmiselt tähtsaks ühist õhukontrollisüsteemi, Balti kaitsekolledži tegevust ning muid kaitsevaldkonna projekte.
Samuti kinnitas president, et Balti riigid peavad paremini koordineerima oma tegevust riiklike huvide kaitsmisel Euroopa Liidus, ning kutsus seda tegema võimalikult kiiresti.
«Meil on ühtsed poliitilised eesmärgid, ent kui on vaja ühisdeklaratsioone, tuleb seda teha kiiresti, kuna maailmas aset leidvate sündmuste tempo on väga kiire. Meil seisab veel ees väga raske töö EL-i sees,» märkis ta.
«Nüüd, kui me oleme liidu liikmed, ei pea me ainult üritama arendada kolmepoolset koostööd, vaid töötama ühiselt ka otsuste vastuvõtmise nimel, mis on seotud meie riiklike huvidega, me võime lobitööd teha ühiselt,» lausus riigipea.
Vike-Freiberga teatas jaanuari algul, et on otsustanud võtta vastu Vene presidendi Vladimir Putini kutse osaleda natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas saavutatud võidu 60. aastapäevale pühendatud üritustes.
|
Tee koduleheks
