Ideaalilähedased rajad
(2)
24.01.2004 00:01
Priit Pullerits, vanemtoimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Asjatundjad kinnitavad, et tavasuusatajale istuvad Haanja nõlvad justkui
valatult.
Karin Laine, noorpõlves Siberis elukarastuse saanu, on 73 ja ammu pensionil.
Aga suusatamise MM-medalite arvult on ta rikkam kui Veerpalu, Mae ja Šmigun
kolme peale kokku. Alates 1994. aastast on Karin Laine toonud maailma
veteranide esijõuproovilt koju tosin kuld-, neli hõbe- ja kuus pronksmedalit.
Veebruari lõpus sõidab mullu Eesti parimaks spordiveteraniks valitud Laine
olümpialinna Lillehammerisse lootusega oma auhinnakollektsiooni veelgi
täiendada. Selleks, et sõiduvormi koguda, käib endine Rõuge kooli kehalise
kasvatuse õpetaja ja sealse sovhoosi spordimetoodik nädalas viiel korral Haanjas
harjutamas. «Head rajad!» kiidab ta. Kui Haanja suusarajad sobivad
harjutamiseks pensionärile, kes ei pea seal paljuks korraga kolm 5 km ringi
läbida, siis ammugi peaks need olema konti ja lihast mööda pühapäeva- ja
tugitoolisportlastele, kel eluaastaid Lainest kaks või kolm korda vähem.
Tuule eest kaitstud. Sobilikkust kinnitavad ka spetsialistid. Haanja radade
üks planeerijaid Sixten Sild, omaaegne NSV Liidu meister orienteerumises,
väidab, et võrreldes Otepääga on Võru-lähedased trassid tavainimesele kergemini
sõidetavad. Puuduvad pikad ja järsud tõusud, sellepärast. Ka Eesti
suusakoondise peatreener Mati Alaver märkis Haanja tuliuue suusakeskuse avamisel
eelmise aasta lõpus, et sealsed rajad on reljeefilt ideaalsed noorte võistluste
läbiviimiseks. 5 km ringil, mis kulgeb pea täies pikkuses tuulte eest kaitstuna
kauni kuusemetsa vahel, lähevad peatselt lahti Põhjamaade noorte
meistrivõistlused. Liiati on 3,2 km pikkune üles-alla kulgev rada õhtul kella
üheksani valgustatud. Kel endal lumelaudu pole, saab need suusakeskusest
laenutada. Sealsamas saab lasta suusad ka libisema-pidama määrida.
Paljulubav baas. Ja mis eriti meeldiv: pärast higistamist rajal saab minna
valge inimese kombel tipp-topp duši alla, ning kui hing ja ihu ihaldavad, siis
kas või sauna. Veemõnu saab 15 krooni ja leililõbu 30 krooni eest.
Kõhukinnitust, olgu või 25-pealisele seltskonnale eraldi peoruumis, saab õhtul
kella üheksani. Ega ilmaaegu ole Alaver oma poolteaduslikus kõnepruugis
nentinud: «See baas loob eeldused rohkemate paremate suusatajate
esilekerkimiseks.» Aga alles kella 12st. Just selleks ajaks saab iga päev
värske uisu- ja klassikajälg rajatraktoriga sisse tõmmatud.
|