Babüloni Lõunapalee sissepääs, millest valdav osa on ehitatud Saddami näpunäidete järgi.

Reisihuvilisel, kes tahab jõuda muistse Babüloni linna varemete juurde, pole tavalisest turismibüroost kasu. Loota saab vaid enese seiklushimule. Juba Iraaki pääsemiseks on vaja suur osa marsruudist ise kavandada ja kasutada tavapärasest pisut erinevaid transpordivahendeid. Sealjuures tasuks kõigil reisijatel arvestada, et Eesti välisministeerium on soovitanud oma kodanikel vältida Lähis-Itta sõitmist.

Et Iraaki saada, tuleb kõigepealt reisida mõnda naaberriiki – olgu selleks siis Jordaania, Süüria või Kuveit. Sealt edasi pääseb autoga, Jordaania rahvusliku lennukompanii õhusõidukiga või USA/Briti sõjaväelennukiga.
Bagdadist ligi tunnise autosõidu kaugusel asuvasse Babüloni jõudmiseks tuleb rentida auto või jõuda kokkuleppele kohaliku taksojuhiga. Taksosõit Bagdadist Babüloni maksab 15-25 dollarit. Kes soovib rentida kogu päevaks kohaliku hirmuäratava välimusega takso (seda rolli täidab tavaliselt enam kui mõlkis Volkswagen Passat või vana Moskvitš), peab arvestama umbes 70-dollarise väljaminekuga.
Muuseumisse sissepääs maksab dollar inimese kohta, ka abivalmis ja jutuka giidi teenete eest on viisakas välja käia dollar või paar.

Päris-Babülon ja Saddami-Babülon. Esimene pilk Babüloni muuseumi sissepääsule jätab paigast üsna tänapäevase mulje. Üheks põhjuseks on loomulikult asjaolu, et 19. sajandil eKr linnaks saanud Babüloni värava originaal asub hoopiski Berliinis – just sakslased olid need, kes muistse Babüloni linna 1902. aasta väljakaevamistel leidsid ja seejärel valdava osa väärtuslikust kraamist kaasa viisid.
Pisut ebatavaliseks muudab Babüloni muuseumi ka see, et infotahvleid kompleksis peaaegu pole. Loota saab pelgalt giidi asjatundlikkusele ja täpsusele.

Selle, mis on väravate taga algaval alal muistsest Babülonist järele jäänud, võib laias laastus jagada kahte ossa – 5.-6. sajandist e.m.a pärit autentsed varemed ning Saddam Husseini käsul 20 aastat tagasi rajatud «uus Babülon», mis on ehitatud osale olemasolevatest varemetest. Saddam lasi linna rekonstrueerida üsna suvalistele oletustele tuginedes, mistõttu asjatundjad nimetavadki taastatud osa Babüloni teemapargiks.

Enamik ehtsaid varemeid pärineb umbes 2500 aasta tagant ehk uusbabüloonia perioodist, ehkki muuseumi alalt on leitud ka vanababüloonia muistiseid, mille vanuseks hinnatakse 3600-3800 aastat.
Samas tuleb silmas pidada, et tuhandeid aastaid tagasi oli tavaline, et valitsejad täiendasid olemasolevat lihtsalt vanale peale ehitades – seetõttu on näiteks üle 4000 aasta tagused ehitised lihtsalt liiga sügaval maa ja põhjavee all.

Saddami tellised. Babüloni muuseumi üks võimsamaid osi on renoveeritud Lõunapalee, kus võib näha muistse linna struktuuri koos kõigi peaväljakute ja neid ühendavate käikudega, vaadet möödunud sajandi alguses välja kaevatud varemetele ning alumiste Ishtari väravate nime kandvale ehitisele. Ishtari ehk armastuse ja sooja ja viljakuse jumalanna väravast suundub protsessioonitänav suure tsikuraadi juurde, kus korraldati uusaastapidustusi.

Tõsi, autentset osa on praegusest Lõunapaleest vaid neljandik ehk müüride alumine osa,  kõik ülejäänu on sündinud Saddam Husseini näpunäidete järgi ja peegeldab seega tema nägemust tsivilisatsiooni hällist.
Muuseumitöötajate sõnul on natuke varemeid ka selles kohas, kus kunagi asusid seitsme maailmaime sekka kuulunud Babüloni rippuvad aiad, ehkki mingit kinnitust selle väite tõesusele ei õnnestu kohapeal leida.
Omapärast näidet muistse ja tänapäevase ühendamisest pakuvad Babüloni seinte kivid. Kui iidse Babüloni kuningad lisasid ehitiste seintesse kõrvuti tavapäraste tellistega ka kive, millel oli info toonasest valitsejast ja tema tegemistest, siis niinimetatud uuel osal on palju kive, millel araabia keeles ilutsemas tekst Saddam Husseinist kui suurest arhitektist ja inimkonna heategijast.

Kohalike kõnepruugis on need lihtsalt Saddami tellised, millesarnaseid endise võimu ajal kasutati teistegi ehitiste juures, et näidata tänulikkust suurele juhile ja vältida võimalikke repressioone.
Õnneks ei jõudnud või tahtnud Saddam Hussein «ehitada üles» kogu muistset linna ning uue näoga Lõunapalee kõrval asuvad väljakaevatud varemed annavad veidikegi aimu sellest, missugune Babülon tegelikkuses oli.
Ligi 2500 aasta vanused varemed annavad päris hea ettekujutuse sellest, kui kaugele oli arenenud babüloonlaste arhitektuur ja ehituskunst. Usutavasti oleks muistsed rajatised veelgi paremini säilinud, kui tänapäeva inimesed poleks kasutanud telliseid oma elamute ehitamisel ja niiviisi hulga endisaegse tsivilisatsiooni jäänuseid lihtsalt laiali tassinud.
Üks muljetavaldav asi babüloonlaste ehituskunsti juures on tänapäeval kogu Lähis-Idas palju poliitilisi ja sõjalisi probleeme tekitava nafta kasutamine – tänu juba toona leitud mustale kullale on ehitiste sidusmaterjalina kasutatud bituumenit, mis konstruktsioone ajahamba puremisest hoolimata väga hästi koos on hoidnud.

Endistest aegadest on lisaks varemetele säilinud ka Babüloni lõviks kutsutav kivikuju, mis koosneb võimsast lõvist ja tema all lamavast inimesest. Giidi sõnul peab see kujutama lõvi kui muistse püha looma ülevõimu ja tugevust.

Muuseumist sõjaväeossa. Pärast paaritunnist ringkäiku kompleksis, mis asub omal ajal viljakuse taganud Eufrati jõe kaldal (nüüdseks on jõgi oma teed muutnud ja Babüloni juures voolab vaid üks harujõeke), saabub hetk, mil välismaistele turistidele tullakse müügiks pakkuma igasugust nodi alustades abistavatest trükimaterjalidest ning lõpetades väidetavalt Babüloni kujutavate nipsasjakeste ja Saddam Husseini aegse Iraagi suveniiridega.

Vilumatul silmal on muidugi raske hinnata, kas paarikümne dollari eest müüdav kraam omab ka mingit antiikset väärtust, kuid hinda arvestades on see enam kui kaheldav.

Muuseumist väljudes satud aga sisuliselt sõjaväeossa, sest kohe Babüloni kõrval asub Saddam Husseini paleekompleks, kus praegu paiknevad koalitsiooniväed. Nimelt asuvad kesk- ja lõunaregiooniks kutsutavas piirkonnas 23 riigi, nende hulgas ka Läti ja Leedu sõdurid, kelle juhtimine on antud Poola vägede kätte.
Tulenevalt hetkeolukorrast kannab ka valdav osa kompleksi külastavaid turiste kõrbelaigulist vormi ja kuulub inimrühma, keda siin nimetatakse sõltuvalt vaatepunktist kas koalitsiooni- või okupatsioonivägedeks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.73