|
Kes on eestlase rahvustoit? 17.01.2004 00:01 «Asjade seisu» võib Eesti oludes nimetada
ühiskonnakriitiliseks šokilavastuseks, kus teater püüab publikule näidata nende
riigi kitsaskohti. Ei, ma ei soovita seda teile, kes te kardate teatris nina pihta saada. Või
teile, kellel hakkab kahju näitlejatest. Ja ka teile mitte, kes te tahate
vaadata kostüümidraamat. Kostüüme «Asjade seisus» pole. Ja kui aus olla, siis
pole enamikul näitlejatel etenduse lõpuks korralikku hilpugi seljas – nad on
pesuväel ja higised. Teisalt, inimestele, kes ei karda nina pihta saada ja peavad lugu tõeliselt
teravast huumorist, soovitan «Asjade seisu» hurraahüüdega. Miks? Esiteks saate
mõnusa kõhutäie naerda. Teiseks näete laval tõsiselt intensiivset mängu. Noored
näitlejad kihutavad nii laval kui publiku vahel, kaasavad vaataja oma mängu (kes
ei taha, ei pea loomulikult midagi tegema) ja show selle vaatemängulises
tähenduses elab laval iga hetk. Aga see, millises vormis kogu mädanevat Eesti Vabariiki, tigedaid ja õelaid, kibestunud ja kidatsevaid ning vahest naiivseidki inimesi näidatakse, on tõepoolest naljakas. Ja ainult neile, kes oskavad iseenda üle itsitada. Või neile, kes pole kitsarinnalised? Ja ehk jõuab huumor saalis pärale ka neile, kes peaksid oma kitsarinnalisusest aru saama? Jakob Karu, Andrus Kivirähk, |