Intervjuu kokkuleppimine Kaire Vilgatsiga võttis mitu nädalat aega. Lauljanna telefon oli järjest välja lülitatud või asus väljaspool võrgu teeninduspiirkonda.
Kui ühendusesaamine lõpuks õnnestus, selgus, et vahepeal puhkas Vilgats koos elukaaslase, muusikaprodutsent Johannes Lõhmusega Ameerikas. Sõitsid rendiautoga ringi, külastasid sõpru, päevitasid ja tegid Florida Meremaailmas tutvust akvaariumihaide, delfiinide ja merilõvidega. Seal nägi Kaire ka kolmnurksete pannkookidega sarnanevaid pikkade sabadega kalu, kes kuidagi eriti naljakana meelde jäid.
Lauljanna kinnitas, et tunneb end pärast Ameerikas käimist puhanu ja tegutsemistahtelisena. Suvepuhkus jäi «Cabaret» etenduste tõttu vahele, aga alles Ameerikas tuli arusaamine, et tegelikult on ikka vaja lõõgastuda.

Laval hirmu ei tunne. Eelmine aasta tõi Vilgatsile lisaks laulmisele telesaatejuhi kogemuse Eesti Televisiooni «Pühapäevitajas». Kuidas ta suhtub saate kohta kõlanud kriitikasse? «Saan aru, et olen saatejuhina algaja, kriitikast aga õppisin, et kõigile pole lihtsalt võimalik meeldida,» lausub ta. «Otsesaate juhiks ma meelsasti enam ei läheks. Kaamera ees juhtub, et närv on ikka tugevalt sees – lauldes või teatrilaval esinedes pole ma kunagi selliseid hirme tundnud. Viimati pabistasin niimoodi võib-olla Otsa-kooli ajal esinedes.»
Samas ei tunne lauljanna mingit hirmuvõbinat isegi minut enne «Viiuldaja katusel» avastseenide algust Vanemuise teatris. «Lavale minekuks ei ole mul erilist julgust vaja, see on tung,» tunnistab ta.
Juudiema Golde osa mullu sügisel esietendunud muusikalis on Vilgatsile üks suuremaid, mida talle selles Ïanris seni mängida on antud. Lauljanna ütleb, et «Viiuldaja katusel» puhul võlub teda ennekõike väga ilus muusika, ja ilmselt leiab sedasama publik – miks muidu lähevad kõik etendused täissaalile.

Õppis pop-jazzmuusikat. «Kui saalis on palju rahvast, tahan veel paremini laulda ja mängida, püüan rohkem,» nendib Vilgats, kes võttis näitlejameisterlikkuse tunde Georg Otsa muusikakoolis pop-jazzmuusikat õppides. Ja lisab, et on palju õppinud ka elust enesest, professionaalsete teatriinimestega koos töötades. «Vaatan proovide ajal, kuidas teised osatäitjad tööd teevad, ja püüan nendega koostööd teha. Koostöö-sõna iseloomustabki teatri- ja muusikalitööd kõige paremini, ja seda igas mõttes.»
Vilgats kinnitab, et tal on kolleegidega teatris vedanud. Seni muusikalides vähemalt seitsmes osas kaasa teinud lauljanna lemmikuks on teenija Magda osa Tallinna linnahallis etendunud «Vampiiride tantsus».
Seda, kas iga muusikaliroll on tema elu muutnud, ei julge Vilgats öelda, küll aga olevat rollid muutnud tema ellusuhtumist. Näiteks viie lapse ema Golde mängimine on lisanud oskust ja julgust suhelda lastega, kes etenduses kaasa löövad.
jutt peab jooksma. Muusika ja laulmisega puutub Kaire Vilgats kokku mujalgi kui teatrilaval. Esinemisi jagub aasta ringi, eriti palju jõulude kandis ja suvel. Muusikastiilidest dÏässi eelistav lauljanna on teinud kõige sagedamini koostööd Jürmo Eespere ja Raivo Tafenau bändidega, samuti politseiorkestriga.

Lauljaamet eeldab Vilgatsi sõnul heas mõttes meelelahutamise oskust. «Et inimestel oleks huvi muusikat kuulata ja ennast muusika seltskonnas vabalt tunda,» lausub ta. «Restoranides esinedes tuleb laulude vahele mõnikord ka midagi rääkida. «Pühapäevitaja» saatejuhiks olemine andis selles mõttes positiivse kogemuse, et õppisin seal lobisemist. Teles peab jutt hästi jooksma, nüüd saan seda oskust kasutada ka lauljana töötades.»
Iga laulu hingega laulmine arendab lauljat ja tema häält, leiab Vilgats. Laval pole ta kurbi meloodiaid esitades kordagi nutma hakanud, küll aga olevat seda juhtunud üksi kodus lauldes. «Mõne meloodia puhul võivad mul pisarad vabalt voolama hakata,» tunnistab ta.
Oma headeks omadusteks peab Kaire Vilgats kannatlikkust ja positiivset meelestatust, halvaks omaduseks aga laiskust. «Seda tahaks ma kindlasti muuta,» mainib ta. «Samuti võiksin olla tahtejõulisem ja läbilöögivõimelisem, oma eriala kohta olen liiga tagasihoidlik.»
Küsimuse peale, kellega Eesti lauljatest Vilgats duetti laulda sooviks, pakub ta välja Tõnis Mägi. «Ta on muusikuna särav isiksus ja tema repertuaaris on palju ilusaid palu. Mulle meeldivad eriti «Liivakell» ja «Kaunilt kaua». Olen mõelnud, et küll oleks vahva, kui Mägi kirjutaks ka mulle ühe laulu.»

Poolteist oma laulu. «Minu enda loomingust on avalikkuse ette jõudnud täpselt üks ja pool laulu,» sõnab Vilgats. «Nii vähe sellepärast, et nagu iga muusikategelane, olen ka mina oma loomingu suhtes üsna enesekriitiline.» Laulu «Sinule» meloodia ja harmoonia on täielikult Vilgatsi loodud, sõnad kirjutas keskkooliaegne klassiõde Piia Pilipenko. Pala on seni esitanud sõbranna Maiken, kes on ka Vilgatsi «poole» laulu «Sinu naeratus» meloodia autor ja esitaja. Harmoonia pärineb Vilgatsilt, sõnad kirjutas Jaan Pehk.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2