Intervjuu kokkuleppimine Kaire Vilgatsiga võttis mitu nädalat aega. Lauljanna telefon oli järjest välja lülitatud või asus väljaspool võrgu teeninduspiirkonda.
Kui ühendusesaamine lõpuks õnnestus, selgus, et vahepeal puhkas Vilgats koos elukaaslase, muusikaprodutsent Johannes Lõhmusega Ameerikas. Sõitsid rendiautoga ringi, külastasid sõpru, päevitasid ja tegid Florida Meremaailmas tutvust akvaariumihaide, delfiinide ja merilõvidega. Seal nägi Kaire ka kolmnurksete pannkookidega sarnanevaid pikkade sabadega kalu, kes kuidagi eriti naljakana meelde jäid.
Lauljanna kinnitas, et tunneb end pärast Ameerikas käimist puhanu ja tegutsemistahtelisena. Suvepuhkus jäi «Cabaret» etenduste tõttu vahele, aga alles Ameerikas tuli arusaamine, et tegelikult on ikka vaja lõõgastuda.

Laval hirmu ei tunne. Eelmine aasta tõi Vilgatsile lisaks laulmisele telesaatejuhi kogemuse Eesti Televisiooni «Pühapäevitajas». Kuidas ta suhtub saate kohta kõlanud kriitikasse? «Saan aru, et olen saatejuhina algaja, kriitikast aga õppisin, et kõigile pole lihtsalt võimalik meeldida,» lausub ta. «Otsesaate juhiks ma meelsasti enam ei läheks. Kaamera ees juhtub, et närv on ikka tugevalt sees – lauldes või teatrilaval esinedes pole ma kunagi selliseid hirme tundnud. Viimati pabistasin niimoodi võib-olla Otsa-kooli ajal esinedes.»
Samas ei tunne lauljanna mingit hirmuvõbinat isegi minut enne «Viiuldaja katusel» avastseenide algust Vanemuise teatris. «Lavale minekuks ei ole mul erilist julgust vaja, see on tung,» tunnistab ta.
Juudiema Golde osa mullu sügisel esietendunud muusikalis on Vilgatsile üks suuremaid, mida talle selles Ïanris seni mängida on antud. Lauljanna ütleb, et «Viiuldaja katusel» puhul võlub teda ennekõike väga ilus muusika, ja ilmselt leiab sedasama publik – miks muidu lähevad kõik etendused täissaalile.

Õppis pop-jazzmuusikat. «Kui saalis on palju rahvast, tahan veel paremini laulda ja mängida, püüan rohkem,» nendib Vilgats, kes võttis näitlejameisterlikkuse tunde Georg Otsa muusikakoolis pop-jazzmuusikat õppides. Ja lisab, et on palju õppinud ka elust enesest, professionaalsete teatriinimestega koos töötades. «Vaatan proovide ajal, kuidas teised osatäitjad tööd teevad, ja püüan nendega koostööd teha. Koostöö-sõna iseloomustabki teatri- ja muusikalitööd kõige paremini, ja seda igas mõttes.»
Vilgats kinnitab, et tal on kolleegidega teatris vedanud. Seni muusikalides vähemalt seitsmes osas kaasa teinud lauljanna lemmikuks on teenija Magda osa Tallinna linnahallis etendunud «Vampiiride tantsus».
Seda, kas iga muusikaliroll on tema elu muutnud, ei julge Vilgats öelda, küll aga olevat rollid muutnud tema ellusuhtumist. Näiteks viie lapse ema Golde mängimine on lisanud oskust ja julgust suhelda lastega, kes etenduses kaasa löövad.
jutt peab jooksma. Muusika ja laulmisega puutub Kaire Vilgats kokku mujalgi kui teatrilaval. Esinemisi jagub aasta ringi, eriti palju jõulude kandis ja suvel. Muusikastiilidest dÏässi eelistav lauljanna on teinud kõige sagedamini koostööd Jürmo Eespere ja Raivo Tafenau bändidega, samuti politseiorkestriga.

Lauljaamet eeldab Vilgatsi sõnul heas mõttes meelelahutamise oskust. «Et inimestel oleks huvi muusikat kuulata ja ennast muusika seltskonnas vabalt tunda,» lausub ta. «Restoranides esinedes tuleb laulude vahele mõnikord ka midagi rääkida. «Pühapäevitaja» saatejuhiks olemine andis selles mõttes positiivse kogemuse, et õppisin seal lobisemist. Teles peab jutt hästi jooksma, nüüd saan seda oskust kasutada ka lauljana töötades.»
Iga laulu hingega laulmine arendab lauljat ja tema häält, leiab Vilgats. Laval pole ta kurbi meloodiaid esitades kordagi nutma hakanud, küll aga olevat seda juhtunud üksi kodus lauldes. «Mõne meloodia puhul võivad mul pisarad vabalt voolama hakata,» tunnistab ta.
Oma headeks omadusteks peab Kaire Vilgats kannatlikkust ja positiivset meelestatust, halvaks omaduseks aga laiskust. «Seda tahaks ma kindlasti muuta,» mainib ta. «Samuti võiksin olla tahtejõulisem ja läbilöögivõimelisem, oma eriala kohta olen liiga tagasihoidlik.»
Küsimuse peale, kellega Eesti lauljatest Vilgats duetti laulda sooviks, pakub ta välja Tõnis Mägi. «Ta on muusikuna särav isiksus ja tema repertuaaris on palju ilusaid palu. Mulle meeldivad eriti «Liivakell» ja «Kaunilt kaua». Olen mõelnud, et küll oleks vahva, kui Mägi kirjutaks ka mulle ühe laulu.»

Poolteist oma laulu. «Minu enda loomingust on avalikkuse ette jõudnud täpselt üks ja pool laulu,» sõnab Vilgats. «Nii vähe sellepärast, et nagu iga muusikategelane, olen ka mina oma loomingu suhtes üsna enesekriitiline.» Laulu «Sinule» meloodia ja harmoonia on täielikult Vilgatsi loodud, sõnad kirjutas keskkooliaegne klassiõde Piia Pilipenko. Pala on seni esitanud sõbranna Maiken, kes on ka Vilgatsi «poole» laulu «Sinu naeratus» meloodia autor ja esitaja. Harmoonia pärineb Vilgatsilt, sõnad kirjutas Jaan Pehk.
«Mul ei ole nii nagu Vaiko Eplikul, et laulu kirjutades tulevad korraga viis ja harmoonia ja sõnad, paremal juhul tulevad kaks esimest,» tunnistab Kaire Vilgats.

Harmooniat ehk helide mitmehäälset kooskõla võib soovida ka Kaire Vilgatsi ellu. Nimelt tunnistas ta intervjuud andes mitmel korral, et on oma tuleviku suhtes nagu peata ratsanik ristteel, kes ei tea, mis suunas edasi minna.
«Kindlasti ei taha ma, et oleksin vanaduses kibestunud ja räägiksin: oi, olin laulmises nii andekas, aga ise ei teinud tegelikult mitte midagi ära. Tahaksin teha midagi sellist, mis jätab jälje, näiteks plaadi või koguni mitu,» räägib lauljanna.
Seni sooloplaadita Vilgats osales viimati Dave Bentoni heategevuslikus plaadiprojektis vähihaigete laste heaks. «On palju inimesi, kes vajavad heategu,» leiab ta. «Minul ei ole raha, mida neile anda, aga ma saan anda oma hääle mõnele plaadile ja sellega head teha.»

Kaire Vilgats
Sündinud 11. jaanuaril 1976
Haridus:
Pärnu 4. keskkool
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, pop-jazzmuusika
Töökogemus:
1998. aastast vabakutseline laulja.
Rollid muusikalides «Hüljatud», «Vampiiride tants», «Miss Saigon», «Väike õuduste pood», «Kabaree», «Viiuldaja katusel».
2003. a septembrist detsembrini saatejuht ETV saates «Pühapäevitaja»

Ester Vilgats,
Kaire ema:
«Kaire sündis 11. jaanuaril, mis tookord juhtus olema pühapäev. Sünnikellaajana läks kirja 9.30, mis talvel peaks olema päikesetõusu aeg. Räägitakse, et sel ajal sündinud on õnnelikud inimesed, ja seda Kaire kahtlemata on. Õnn on see, kui saad tegelda asjaga, mis sulle meeldib ja mis kõige krooniks veel ka elatist pakub.
Alguses, kui olid Kaire esimesed kontserdid, sõitsin Pärnust Tallinna, et ikka kohal olla. Viimasel ajal olen püüdnud alati esietendusele jõuda, kontsertidel käin siis, kui ta Pärnusse esinema tuleb. Loomulikult on tema loomingus palju sellist, mis mulle väga meeldib, aga näen ka vigu ja puudusi, ning Kaire kuulab mu arvamuse alati ära.
Minu lemmik Kaire mängitud muusikalirollidest on sama, mis tal endalgi – Magda roll «Vampiiride tantsus». See oli selline meeleolukas tükk. Samuti meeldib väga «Viiuldaja katusel».»

Henrik Normann,
kaassaatejuht «Pühapäevitajast»:
«Kaire on jätnud väga lõbusa ja heatujulise inimese mulje. Ta on selline, kes kogu aeg küsib, kui ei tea või aru ei saa, analüüsib iga oma käiku ja sammu.
Isiklikult tunnen teda põgusalt. Tundub, et ta on inimene, kes naljast aru saab ja oskab seda ka ise teha. Mul on hea meel, et lauljana on ta astunud lava tagumistest ridadest etteserva.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2