Tiiät, miil Haanjah juba suusatatas! Ma õkva käve! Tõlge: «Tead, meil Haanjas juba suusatatakse! Ma just käisin!»
Tallinnas on hall ja sombune. Niisked lumeribad tänavate ääres ei laseks nagu uskudagi, et kusagil võiks suusad alla panna. Aga vaadates Aigar Pindmaa õhetavaid põski ja säravat ilmet, hakkad tema sõnu uskuma. Lõuna-Eesti uusima, Haanja suusakeskuse käivitaja ei ole mees, kes põhjuseta sõnu teeks.

Ta teeb tegusid, ja suuri. Suurettevõtjate Assotsiatsiooni 54 liikmest on 51 pärit sealt, kus raha liigub – Tallinnast, ja kaks Tartust. Ülejäänud Eestimaad esindab edukate esinduskogus üks mees – Aigar Pindmaa. Takuse särgi ja kaabulotiga Haanjamees, kes kuidagi ei vasta kooliajaloo õpiku kapitalisti-stereotüübile.

«Ju ma ole Talinah maamiiste näüdiss,» nendib Pindmaa. («Ju ma olen Tallinnas maameeste näidis.») Hoolimata sellest, et tegu on mõnede väitel Lõuna-Eesti edukaima ettevõtjaga, räägib ta muhedalt mahlakas võru keeles. Mitte seetõttu, et ta kirjakeelt ei oskaks. Ei, ta võib olla ka perfektset kirjakeelt kõnelev, viisakas ülikonnas ja lipsustatud hotelliomanik (vaadake fotot!).
Kubija hotellile lisaks lükkab ta nüüd Haanjas elu sisse Lõuna-Eesti uusimale, valgustatud suusaradadega suusakeskusele. Teeb seda ummamuudu – nii, nagu kõiki oma ärisid. Julgedes olla teistsugune.

Ere põleja. Sündinud Võrumaal Haanja lähistel, harjutas Pindmaa seitse talve legendaarse Laur Lukini käe all. Samas grupis, kus Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver. Kodukandi kuppelmaastikud on talle tänini ainus mõeldav elukeskkond.
«Minust ei saanud ega saa linnameest,» raiub Pindmaa. «Mulle meeldib pime öine mets, öine suurlinn mulle ei meeldi. Öine mets on huvitav ja vägagi turvaline koht, öine suurlinn pole aga kumbagi.»
Ometi pole tegevusest puudust. Omaaegse EPA maaparanduse eriala lõpetanud mees käivitas Võrus lihatööstuse, millest sai Rakvere järel suuruselt teine Eesti vorstitootja. Selle töö tõi talle nii lihaliidu esimehe kui ka toiduliidu juhatuse liikme koha.
Kuid teda ei huvita, mida ümberringsed temast või ta tegemistest arvavad. Selle, mis pähe tuleb ja õige tundub, teeb ta lihtsalt teoks.

Eks suured isiksused ja väike koht ole omaette vastuolude allikas. Suures kohas on konkurents tigedam ja tihedam. Väikses kohas susisevam ja väiklasem. Ei tundugi eriti veider, kui Pindmaa end sensitiivi-ravitseja-teadjamehe Gunnar Aarma õpilaseks nimetab. Selliseks, kes eelistab enda vastu suunatud kurjale vastamata jätta. Ja pigem edasiminekule kui teistega kraaklemisele pühenduda.
«Elus tuleb põleda, mitte vinduda,» ütleb igal aastal paar uut äriprojekti käivitav Pindmaa. «Ning kui juba põleda, siis eredalt.»

Unehädad hotellis. Kubija hotelli ostis Pindmaa selleks, et oleks, kuhu Võrumaa külalisi majutada. Ent ostu sooritades ei teadnud ta, millega tuleb peagi kokku puutuda.

«Sai ennast ikka kirutud, et milleks mulle seda vaja oli,» tunnistab ta muiates. Arstist abikaasa, kelle ideed ebatraditsioonilisuselt mehe omadele alla ei näi jäävat, rajas hotelli Kubija Unehoiukeskuse. Koha, kus käivad oma uneprobleeme uurimas ja ravimas inimesed nii Norrast kui Tallinnast. 
Hotelli ostuga sai Pindmaa n-ö kauba peale kaks talukohta. Üks neist, Haanjamehe talu, pani aluse tema legendile. Tekkis omapärane olukord: elu kõige väiksem investeering tõi kaasa elu tõsiseima pöörde.
«Leidsin talu rajades iseennast üles,» räägib Pindmaa. «Selle, et pole mõtet varjata seda, mis sinus on. Tuleb julgeda olla omamoodi, olla teistsugune, kuid olla sina ise.»

Sestsaati pole mehele probleemiks sõita Võrust Tallinna, ilma et lips oleks ette pandud, või ilmuda takusärgis mõne kõrge ametniku jutule. «Inimesed on kõik ühtemoodi, olgu nad ministrid või pankurid,» arutleb Pindmaa. «Kui püüad iga hinna eest kellegagi sarnaneda, kaotad iseenda. Siis pole vaja imestada, miks sind tõsiselt ei võeta. Võetakse kui metsast tulnut, kuigi püüad kramplikult käituda ja riietuda nagu arvad, et linnamehed teevad.»

Looja, mitte klammerduja. Ääremaadelt tulnute põhiviga ongi sageli see, et nad ei julge olla nad ise. Tunda uhkust selle üle, et nad on teistsugused. Pindmaa julgeb. «Kramplikkus ja poos teevad sinust halli massi,» nendib ta. «Siis sind lihtsalt ei ole.»
Levinud mallile vastuhakk tähendab kindlasti riski. Teha midagi uut ja teistmoodi on samuti risk. Paljud ei julge edasi minna, kui on millegi valmis ehitanud.

Pindmaa tundis juba mõned aastad, et vorstitegemine, mis tõi esimese suure sissetuleku, on end ammendanud. «Alati tuleb julgeda ära minna, kui näed, et su tegevus sind enam ei arenda,» soovitab mees, kes nüüd arendab Lõuna-Eesti turismi. «Kui inimene arvab, et ta on valmis, on ta surnud. Elu tähendab pidevat arengut,  võitlust oma unistuste teostamise nimel.»
Tegusa mehe peas võtavad aga kuju juba järgmised suured plaanid, mida Haanjamehe kompleksi juures teha võiks. «Inimesed tahaksid ju rebida end välja oma igapäevasest rutiinist ja keskkonnast,» ütleb ta, «ning neile tuleb anda selleks võimalus.»

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5