Tartu Ülikooli ajaloo eriala lõpetanud 24-aastane Nele Rand tegeleb aga juba 12 aastat pigem mehelikuks spordialaks peetud shotokan-karatega.
Paar kuud tagasi jõudis Nele pärast kümne aasta pikkust rassimist ja vaevanägemist väärika tulemuseni – ta kirjutati sisse Jaapanisse, «päris» karateliitu. Samal ajal sai ta esimese eestlannana klassikalises karates musta vöö.

Vestleme Nelega Tartus, EPA spordihooneks kutsutud majas, kus ta treenib huvilisi karateklubis Sendai. Klubi koondab kirevat seltskonda – tudengite kõrval käib kohal disainereid, kunstnikke, kirjutajaid...

Nele kinnitusel ei muuda musta vöö saamine teda treenerina karmimaks. «Aga see tunne on küll, et tõeline harjutamine alles algab,» lisab ta.

MÄRULIFILMIDE FÄNN. Nele tee musta vöö poole sai alguse kümmekond aastat tagasi, kui Eesti telekanalid hakkasid näitama Jackie Chani märulifilme «Karate Kid», «Return of the Dragon» jt. Tollal kolmeteistkümnene Nele jälgis televiisorist tugevaid jalahoope ja võimsaid õhuhüppeid ning sattus vaimustusse. «Kui siis kodu lähedal karateklubi avati, ma lausa jooksin sinna, et saada samasuguseks, nagu märulifilmide kangelased,» meenutab ta.

Algul oli pisikest kasvu Nelel trennis raske hakkama saada. «Aga shotokan on ka üks raskemaid karateliike maailmas ja polegi alati kõigile jõukohane,» nendib ta.

Esimese hooga käis Nele trennis vaid poolteist kuud. Siis jättis asja pooleli, aga mõne aja pärast läks tagasi. «Filmid jooksid ju telekast edasi,» muigab ta.

Esimestes trennides oli palju poisse, 16–20-aastaseid mürakaid, kes jõudsid hästi palju. Nelele olid karateasendid hirmus rasked, kuid suur tahtmine olla osav, suuta lüüa ja filmikangelaste eeskujul trikke teha sundis pingutama.

PIKK TEE MUSTA VÖÖNI. Karates märgib inimese edasijõudmise taset vööde süsteem. Iga värvilise vöö saamiseks tuleb sooritada tasemeeksam, mis eeldab ligi pooleaastast ettevalmistust. Esimest astet tähistab valge vöö ja meistriklassi must.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.3