Itaalia vaidleb eurole järgnenud hinnatõusu üle
(9)
28.01.2004 10:46
Ülle Toode, Bologna, Raadio Vaba Euroopa
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kaks aastat pärast käibele tulekut on Euroopa ühisraha Itaalias põhjustanud mõrumaigulise poleemika, sest kaupade ja teenuste hinnad on kohati põhjendamatult kalliks läinud.
Peaminister Silvio Berlusconi väitel on selles süüdi euro, itaallasest Euroopa Komisjoni president Romano Prodi aga märgib, et Itaalia valitsus pole euro kasutuselevõtu järel midagi ära teinud hindade tõusu ja inflatsiooni kontrollimiseks.
1000-st liirist on saanud üks euro, kuigi tegelikult peaks see olema samaväärne 50 euro sendiga - nii kurdab umbes seitsmekümne aastane Itaalia vanaproua murelikult turul juurvilja hindu takseerides.
Veendumaks, et hinnad Itaalias kohati tõesti kahekordistunud on, piisab lihtsast arvutusest.
Kui näiteks kahe aasta eest tuli kõige lihtsama pizza eest maksta umbes 5000 liiri ehk ligi 2,5 eurot, siis nüüd saab sama pizza 5 euro eest kätte vaid odavamates söögikohtades. Umbes samal moel on muutunud ka paljude teiste toiduainete hinnad, enam maksab ka näiteks bussipilet ja telefon, rääkimata kooliõpikutest või ka mootorsõiduki kindlustusest.
Peaminister Berlusconi hinnangul on ilmselge, et hinnatõusu on endaga kaasa toonud euro, kuigi samas ei tähenda see, et ta end euro vastaseks peab, nagu väidab vasakpoolne opositsioon: «Püüe mõista, mis tegelikult raha vahetamisega kaasnenud on, ei tähenda euro vastasust, see on katse näkku vaadata paljudele kodanikele tekitatud probleemidele,» ütles Berlusconi nädalavahetusel.
Samas võib paremtsentristist Berlusconi euro kriitikat pidada otseseks Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi vastaseks rünnakuks.
Veel seitsme aasta eest ei vastanud Itaalia ühelegi rahaliidu tingimusele. Riigi viis eurotsooni endine Bologna ülikooli majandusteadlane ja Itaalia ekspeaminister Romano Prodi, kes on lubanud pärast oma ametaja lõppu Euroopa Komisjonis Itaalia poliitikasse tagasi pöörduda.
Prodis nähakse ka ainukest Berlusconi tõsist vasakdemokraate esindavat vastaskandidaati järgmistel Itaalia üldvalimistel.
Prodi on nõus, et euro käibele tuleku järel on Itaaliat tabanud suurem hinnatõus kui teisi riike, kuid tema sõnul ei teinud Itaalia valitsus piisavalt ära hindade piirmäärade kehtestamiseks ning erinevalt teistest ühisraha tsooniga liitunud riikidest ei moodustanud Itaalia ka vajalikke kontrollkomisjone: «Uurisin järele, mis sai üleriiklikest ja maakondlikest euro järelevalve komisjonidest, mida taheti luua, et ühisraha tulekul hinnamuutusi kontrollida ja neist aru anda. Neid komisjone ei moodustatudki,» ütles Prodi riigitelevisiooni RAI uudistele.
Sellele Prodi avaldusele on maruliselt reageerinud majandusminister Giulio Tremonti, kes ütleb, et Itaalias on euro käibeletulekust saadik hinnamajandust jälginud riigi parimad majandusanalüütikud.
Nii on Itaalias puhkenud äge debatt, kus ühed süüdistavad hinnatõusus ennekõike eurot ennast, teised aga jälle Itaalia valitsuse tegematajätmisi.
Euro kaitsele on asunud ka president Carlo Azeglio Ciampi, kes aastatel 1996-98 Prodi valitsuses rahandusminister oli. Ciampi arvates on hinnatõusus suures osas süüdi ka poodnikud, kes vastavate kontrollmehhanismide puudumist ära kasutasid ja euro tulekuga käsikäes tasapisi hinnad põhjendamatult kõrgele tõstsid.
Suurima opositsioonijõu vasakdemokraatide liider Piero Fassino ütleb aga, et kui Berlusconil euro ründamisel tõsi taga on, peaks ta tühjade sõnade loopimiselt tegudeni minema: «Berlusconi peaks vaid üht tegema, minema parlamenti ja tegema ettepaneku, et Itaalia eurotsoonist välja astuks. Kui ta arvab, et hinnatõusus ainult eurot võib süüdistada, tehku nii, kui ta seda ei söanda, olgu vait,» ütles Fassino, kelle hinnangul on Berlusconi eurovastasuse taga vaid katse enda poole võita tarbijatest valijaid.
Fassinoga on nõus ka enamik poliitikavaatlejaid, kes näevad puhkenud eurotüli taga ennekõike juunikuiste Euroopa Parlamendi valimiste eelset Berlusconi demagoogiat.
Samas lisab poleemikale aga mõru maiku tarbijaühistute statistika, mille järgi on igal Itaalia perel viimase kahe aasta jooksul keskmiselt 2800 euro ehk ligi 45.000 eesti krooni väärtuses lisakulutusi olnud, mis on tarbijakaitsjate hinnangul ennekõike tingitud just eurodega kaasnenud põhjendamatust hinnatõusust.
|
Tee koduleheks
