«Meie jaoks on asi selge, et sinna (Saku valda - toim) tuleb uus Tallinna kalmistu,» ütles Postimehele eile Tallinna abilinnapea Jüri Ratas. «Saku valla juhid on küll selle suhtes pehmelt öeldes kõhkleval seisukohal.»

Ratase sõnul näeb pealinna uut kalmistut Saku valda ette ka valla ligi kümne aasta tagune üldplaneering. Ta lisas, et mingite alternatiivsete kalmistuasupaikade otsimisega linn praegu ei tegele.

«Läbirääkimised vallaga käivad ja ma usun, et see läheb nii, nagu kümme aastat tagasi otsustati,» lausus Ratas. «Võimalik, et kalmistu täpne asupaik natuke nihkub sellest kohast, mis omal ajal kavandati.»

Vaid Liiva piiranguteta

Tallinna olemasolevast kaheksast kalmistust on Pirita ja Sõjaväe kalmistud matmisteks suletud, Metsakalmistu on reserveeritud avalikkuses silma paistnud inimestele ning Pärnamäe, Siselinna, Rahumäe ja Hiiu-Rahu kalmistul on vaid väheseid vabu kirstumatuse platse.

Ainsana on kirstuga matmine piiranguteta lubatud Liiva kalmistul, mille vabad kohad peaksid aga kommunaalameti heakorraosakonna juhataja Tõnu Tuppitsa hinnangul senise matmistempo korral lõppema umbes nelja aastaga.

Kui uut kalmistut pole selleks ajaks rajatud, peavad inimesed leppima eelkõige tuhastamisega, nii jätkub Pärnamäel näiteks urniplatse veel ligi 20 aastaks. Üks võimalus on ka kasutusele võtta Metsakalmistu, kuid see tähendaks loobumist põhimõttest, et sinna maetakse vaid avalikkuses silma paistnud inimesi.

Tuppitsa sõnul on linnal uue kalmistu asukoha leidmisega kiire, sest koha määramisest kuni kalmistu avamiseni võib minna kolm-neli aastat.

Lisaks kalmistu rajamisele võtavad oma aja ka näiteks avalik arhitektuurikonkurss, tööprojekti koostamine, ehitusloa taotlemine ja riigihanke tegemine ehitaja leidmiseks.

Saku vallavanem Sven Kesler ütles eile Postimehele, et Tallinna kalmistu rajamine valda on endiselt lahtine.

«Linn on küll kahel korral teema üles võtnud ja püüdnud meid veenda, et see on väga hea ja vajalik ettevõtmine, kuid need läbirääkimised on alles algstaadiumis,» lisas ta.

«Praegu käib valla uue üldplaneeringu tegemine ja selle käigus võtame seisukoha ka võimaliku kalmistu suhtes,» lubas Kesler.

Hea asukoht

Saku vallavanem lausus, et vald näeb kalmistu võimalikuks alaks pakutud piirkonda pigem puhkealana, kuid samas ei öelnud ta, et vald uue matmiskoha võimaldamisest kindlasti keelduks.

Kesleri sõnul on kalmistuks kavandatavale alale hea ligipääs. Ala on kaetud männimetsaga ja aluspinnas on puhas liiv, mis teeb selle kalmistu jaoks sobilikuks.

Lisaks olemasolevatele tühjadele platsidele võtab linn igal aastal taaskasutusse ligi 200 kasutatud matmispaika, mille valdajad on hooletusse jätnud.

Pealinna suurim kalmistu on Pärnamäe, mis on ka kõige uuem ning rajatud 1963. aastal.

Kultuurimälestiste poolest kõige rikkam surnuaed on Metsakalmistu. Viimane asutati avalikuks linnakalmistuks 1933. aastal ning esimesena maeti sinna samal aastal kirjanik Eduard Vilde.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0