Kaks aastat tagasi selgus, et hoolimata Rootsi valitsuse eelnevatest eitustest veeti septembris 1994 Estonia pardal läände Vene päritolu sõjaväeelektroonikat, kuigi mitte laeva hukkumisööl.

Kursk oli odavam

Samas läheks Estonia ülestõstmine väga kalliks. Kõige lähemaks võrdluseks oleks viie aasta tagune aatomiallveelaeva Kursk ülestõstmine, mis läks maksma 130 miljonit dollarit ehk 1,6 miljardit krooni, kusjuures Vene ajalehe Kommersant andmetel sai Venemaa Kurski puhul veel umbes 600 miljoni krooni jagu allahindlust.

Kurski pinnaletoomise tegelik hind oleks olnud umbes 2,2 miljardit krooni.

Tuukritööde OÜ juhataja Kaido Peremees ütles, et Estonia tõstmine on Kurskist mitu korda keerukam, sest pealveelaevade korpused pole nii tugevad kui allveelaevade korpused. Samuti on Estonia osalt kinni maetud ning kogu see liiv tuleb sealt ära viia.

Esialgu soovis Rootsi katta Estonia betoonsarkofaagiga, kuid hiljem loobus sellest plaanist ja üritas katta laeva liivaga, mis aga vaid mõneti õnnestus.

Samuti on tema sõnul Estonia ümbruses liiva sees hukkunute surnukehasid, mis muudavad töö palju keerulisemaks. «Kui nüüd hakata süvendama, siis seda ei saa teha labidaga ettevaatlikult kaevates nagu arheoloogilistel kaevamistel. Seda saab teha vaid võimsate süvenduslaevade abil,» ütles Peremees ja lisas, et tema teada polegi nii sügavalt pinda süvendatud.

Tuuker Peeter Sokolov kirjutas kevadel Päevalehes, et Estonia ülestõstmise muudab Kurski omast keerulisemaks see, et Estonia on mere põhjas ühe külje peal, sellal kui Kursk oli põhjas kiilu peal

Hinda ei oska öelda

Samuti on Estonia pardal Sokolovi sõnul palju liikuvat lasti, nagu autosid ja mööblit. Suure inertsjõuga last võib laeva pinnaletõstmise käigus hakata liikuma ettearvamatus suunas, mis on väga ohtlik. Allveelaevadel on aga kõik raskemad esemed kinnitatud.

Kurski ülestõstmise konkursil osalenud firma Subsea 7 müügijuht Norras Terje Clausen ütles aga Postimehele, et Estonia pinnaletoomist võib raskendada ka 12 aastaga tekkinud rooste, mis muudab laevakere hapraks.

Ülestõstmise hinda ei tahtnud oletada Peremees, Clausen ega samuti Kurski ülestõstmise konkursil osalenud Hollandi firma SMIT Salvage BV müügidirektor Geert Koffeman, sest nende kõigi sõnul on hinna selgitamiseks vaja teha veealuseid uuringuid, et saada ülevaade laeva tehnilisest olukorrast ja ülestõstmise võimalustest. Peremees arvas siiski, et hind võib tulla «metsik».

Estonia pinnaletoomise tehnilises võimalikkuses ei kahtle neist keegi. Koffemani sõnul suudaks SMIT Salvage BV laeva üles tõsta, pumbates võimalikult paljudest laeva osadest vee välja ja õhu sisse ning kombineerides seda tõstmisvahenditega.

Kuna Estonial saab õhukindlalt sulgeda tõenäoliselt vaid laeva kütuse- ja muid paake, siis võib tekkida vajadus lisada laevakerele ka pontoone, mis õhku täispuhutuna laeva üles tõstaksid. Kursk näiteks toodi pinnale hoopis trossidega.

Juriidilised küsimused

Kui tehniliselt pole Estonia ülestõstmine probleem, siis juriidiliselt on see Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse õppetooli hoidja Lauri Mälksoo sõnul peaaegu võimatu, sest Eesti, Soome ja Rootsi sõlmisid 1995. aastal rahvusvahelise hauarahulepingu, millega võtsid endale kohustuse jätta Estonia pinnale toomata.

Mälksoo peab Estonia ülestõstmist võimalikuks vaid siis, kui kõik lepinguga ühinenud riigid saavutavad üksmeele selle muutmiseks.

Lisaks Eestile, Soomele ja Rootsile on lepinguga liitunud veel kaheksa peamiselt Läänemere-äärset riiki.

Estonia pinnaletoomisega seotud juriidilised ja emotsionaalsed vastuolud võivad põhjustada olukorra, kus võimalikud ülestõstjad suudaksid seda teha, kuid keelduvad tööst.

Clausen kinnitas Postimehele, et tehniliselt pole Estonia tõstmine tema firmale probleem. Samas polnud ta kindel, kas Subsea 7 võtaks töö vastu, sest Estonial hukkus palju inimesi ja see on tundlik teema.

Sokolovi arvates pole aga Estonia ülestõstmisele üldsegi mõtet raha raisata, augu olemasolu või puudumist laevakeres saab kindlaks teha ka lihtsalt tuukreid alla saates, kes filmiksid laeva seestpoolt.