Pärnu maakonna kriisikomisjoni aseesimehe Priit Laose sõnul ei ole ähvardava tormi tõttu ärevuseks põhjust, sest meie kliimas on sügistormid pigem normaalsed kui ebatavalised.

“Meie jaoks on ainsaks ohumärgiks ilmaprognoos, hoiame ööpäev läbi veetasemel, tuule suunal ja teistel tingimustel silma peal, kuid reaalset kriisiolukorda veel pole ega saa ka üheselt öelda, et see tekib,” seletas Laos Pärnu Postimehele. “Kuid kriisikomisjon on tegutsemiseks valmis.”

Samal teemal: If kindlustus soovitab võimalikke tormi- ja üleujutuskahjusid ennetada Rootsi ilmateenistus andis kõrgeima tormihoiatuse Ilmajaam: torm saavutab maksimumi täna õhtul

Laosega nõustus Pärnu linna kriisikomisjoni esimees Mart Viisitamm, kelle sõnade kohaselt on komisjon tegutsemiseks valmis, kuid veel ei nähta reaalset põhjust koguneda.

Eelmisele tormihoiatusele mullu novembris reageeris aktiivselt sanatoorium Tervis, kus esimese korruse sööklast viidi tehnika välja. “Novembris andis tormihoiatus päris valusalt tunda, evakueerisime köögi,” rääkis sanatooriumi teenindusjuht Rita Tammela.

See, kuidas praegu käitutakse ja milliseid samme astutakse, sõltub tegevdirektori otsusest, kuid Tammela kinnitas, et isiklikult on ta tormihoiatuse peale juba tõsiselt mõelnud. “Ilmselt hakkame põhjalikumalt tegutsema siis, kui kriisikomisjon koguneb,” tähendas Tammela.

Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituut andis eile tormihoiatuse, tuuleiilid ulatuvad kuni 30 meetrini sekundis ja Pärnu lahe veetase võib tõusta kuni 1,3 meetrit üle keskmise taseme.

Kolmapäeva öösel sündis Põhja-Atlandi 50. põhjalaiusest lõuna pool tsüklon, mis süvenes Läänemerel ja saartel eile õhtul. Meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi andmetel võib saabuv torm kõige tugevam olla ööl vastu 28. oktoobrit, tuul pöördub läände ja loodesse ning tugevneb nii merel kui mandril 15-20 meetrini sekundis, tuuleiilid ulatuvad kuni 30 meetrini sekundis.

Sellise tugevusega tuul tekitab tuulemurdu, sest paljud puud on alles lehes, kahjustuda võivad katused ja elektriliinid.

Meresüsteemide instituudi prognooside kohaselt toob lähenev torm kaasa kiire meretaseme tõusu rannikualadel, eriti Pärnu ja Narva lahes. Keskmine meretase hakkas tõusma möödunud ööl ja võib päeval kella kolmeks jõuda 100-110 sentimeetrit üle keskmise taseme. Õhtuks võib maksimaalne veeseis Pärnu lahes ulatuda 135-140 sentimeetrini.

Madalates rannikupiirkondades nagu Pärnu laht tuleb veetõusule lisaks kindlasti arvestada lainetusega, mis veetasemele lokaalselt lisab kuni 50 sentimeetrit, ja üleujutus võib ohustada ka neid alasid, mis on keskmise meretaseme suhtes absoluutkõrgusega vähem kui 1,7 meetrit.