«Kongressil toimunud kohtumiste põhjal kujunes mul mulje, et Venemaa on näitliku karistamise objektideks valinud kaks riiki - Gruusia ja Eesti,» ütles Vene Kodanike Liidu Eestis juht Lebedev BNS-ile. Ta lisas, et Eesti sattus sellesse rolli Euroopa Liidus aetava Venemaa-vastase mängu tõttu, ning kinnitas, et Venemaal on kolossaalsed võimalused Eestile survet avaldada. Lebedev ütles ka, et riigikogus esindamata Konstitutsioonipartei juhi ja antifaistliku komitee vastutava sekretäri Andrei Zarenkovi esinemine kongressi plenaaristungil kujundas teatud määral järgneva õhkkonna kuue sektsiooni töös. Zarenkov ütles plenaaristungil esinedes sedagi, et Balti riikide, sealhulgas Eesti juhtide poliitika on suunatud Teise maailmasõja poliitiliste tagajärgede revideerimisele. Interfaxi teatel lisas Zarenkov, et Balti riikides taassünnib ajaloo ümberhindamisel ja venevaenulikkusel tuginev natsionalism. Zarenkov ütles BNS-ile, et Eesti on sattunud selliste rahvusvaheliste foorumite nagu Peterburi kongress tähelepanu alla. Ta lisas, et sai pärast esinemist plenaaristungil ühelt Iisraeli inimõigusorganisatsioonilt ettepaneku esineda loengutega Eestis kujuneva olukorra kohta. Vene kaasmaalaste ühenduste liidu juhatuse liige Anatoli Jegorov avaldas BNS-ile lootust, et viimasel ajal vastu võetud dokumendid ja ka Peterburi kongress ise annavad reaalseid tulemusi. Ta mainis kolme programmi, millest üks käsitleb Venemaa abi välismaal elavatele kaasmaalastele, teine vene keele ja kultuuri toetamist ja kolmas välisriikides elavate kaasmaalaste vabatahtlikku ümberasumist Venemaale. |
kõik galeriid
