| |
|
 |
Leukeemiat põdev Liis ülemöödunud aasta jõulude ajal. Nüüdseks on tüdruk koos vanematega Soome kolinud, sest Eesti Haigekassa keeldus tema järelravi kulusid katmast.
Foto: Erakogu |
|
Leukeemiahaige lapse vanemad astuvad haigekassaga võitlusse
(64)
26.10.2005 00:01
Agnes Kuus, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Leukeemiast paraneva tüdruku vanemad süüdistavad haigekassat ükskõiksuses ja
valetamises, mistõttu jäi osa kulukast vähiravist nende kanda. Õiguse saamiseks
lubavad nad minna välja Euroopa inimõiguste kohtuni.
Eesti-Soome segaperest pärit leukeemiast paraneva 14-aastase Liisi ema Anneli Hujaneni sõnul peavad nad lapse ravimise eest ise maksma ligi 190 000 krooni, sest kummagi riigi haigekassa pole nõus tasuma Helsingi lastehaigla esitatud järelravi arveid. Vanemate hinnangul on segaduse tekitajaks Eesti haigekassa. Ei osanudki muretseda Hujanenide tütrel Liisil avastati leukeemia 2002. aastal. Mitu aastat raviti teda Tallinnas Hujaneni sõnul tulutult keemiaraviga, kuni 2004. aasta sügisel selgus, et tüdrukut aitab vaid luuüdi siirdamine. «Kuna seda siis Eestis ei tehtud, hakkas raviarst meile rääkima Rootsist kui ainsast võimalusest. Ravivõimalusi Eestis või Soomes, kus on meie teine kodu, meile ei pakutud,» rääkis Hujanen. Sobiv doonor leiti 2005. aasta märtsis. Haigekassa garantiikiri siirdamise eest tasumise kohta välisriigis oli perel olemas juba eelmisest aastast. «Soome haigla juhtkond suhtles haigekassaga ning meile öeldi, et me ei pea muretsema,» sõnas Hujanen. Kuna Liisi seisund juuni alguses halvenes, võeti ta Helsingi haiglasse uuringuteks sisse. Tõelised probleemid algasid 13. juunil, kui Hujanenid said Eesti haigekassalt eitava vastuse järelravi kompenseerimise kohta Soomes. «Sellega jätab haigekassa meie perele tasuda kulud, mis tegelikult kuuluvad neile,» oli Hujanen nördinud. Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul oli pere otsus minna järelravile Soome ennatlik, kuna see tehti haigekassa otsust ära ootamata. «Nad olid seal ravil juba enne meie poole pöördumist,» kinnitas Danilov. Anneli Hujanen lükkab selle väite ümber, öeldes, et on aprillis ja mais haigekassale saatnud seitse elektronkirja. «Vastavalt ravikindlustuse seadusele võib haigekassa sõlmida lepingu kindlustatud isikule välisriigis erandkorras ravi võimaldamiseks, kui viimasele pole võimalik näidustatud ja põhjendatud ravi osutada Eestis,» seisis haigekassa vastuses Hujanenidele. Suhtumine sundis kolima Haigekassa otsus põhines Tartu Ülikooli Kliinikumi arstide konsiilium seisukohal, et vajalikul tasemel järelkontrolli saanuks Liis ka Tartus. «Eesti arstid on meie lapse peal juba piisavalt katsetanud, proovides ära kõik suuremad keemiaravidoosid,» ütles Hu-janen ja lisas, et lõpuks pidid siinsed arstid ikkagi käed üles tõstma ja nad haige lapsega Rootsi saatma. Juuli alguses lõpetasid Hujanenid tütrega Eestis ravikindlustuse ja kolisid lõplikult Soome «Nüüd ootame Soome haigekassa otsust, kas ehk nemad saavad katta ravikulusid, mis tekkisid, kui me veel Eesti elanikud olime,» rääkis Hujanen, lisades, et kolimise kasuks otsustama sundis eeskätt haigekassa suhtumine. «Kui ka Soome meid ei aita, läheme Eesti haigekassa vastu kohtusse, kas või Euroopa inimõiguste kohtuni välja,» ütles Anneli Hujanen. Tema abikaasa Jarmo Hujanen heitis Eestile ette lubadustest mitte kinnipidamist ja valetamist. «See toob kaasa selle, et tulevikus on neil, kes vajavad Soomes arstiabi, seda raske saada, kui neil ei ole raha ette maksta,» leidis ta. Hujanenide hinnangul annab neile julgust kohtuteed alustada Euroopa Liidu direktiiv, mida neile tutvustas Soome haigekassa Kela ja mille järgi peab ravi eest tasuma maa, kus haigus tuvastati. Viidatud direktiivi kohta sõnas Danilov, et asjad ei ole
nii üks-üheselt lihtsad, vaid kindlate reeglitega. «Ja reeglitest on haigekassa
alati kinni pidanud,» kinnitas Danilov.
Liisi
haiguslugu • Hujanenide tütrel Liisil avastati leukeemia Tallinna lastehaiglas 2002. aasta augustis. Septembris alustati keemiaravi ja järgmise aasta mais pääses Liis koju. • 2003. aasta detsembris haigus ägenes ja järgnes uus keemiaravikuur. • 2004. aasta jaanuaris selgus, et Liisi aitab vaid luuüdi siirdamine. • Eelmise aasta mais pöördusid vanemad haigekassa poole, paludes tasuda lapse ravi eest välisriigis. Septembris saigi pere haigekassalt garantiikirja ravikulude katmise kohta Rootsis (summa üle miljoni Rootsi krooni). • Liisi ravi Rootsis algas tänavu 4. aprillil ja 14. aprillil siirati talle luuüdi. • 25. mail läks Liis järelravile Helsingi lastehaiglasse. • 10. juunil otsustas haigekassa, et ei maksa järelravi eest Soomes.
|
