Kalli hambaravi tõttu satub üha enam inimesi reanimatsiooni
(112)
27.10.2003 00:01
Villu Päärt, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Katkistest hammastest tekkinud ägeda põletiku tõttu eluohtlikku seisu sattunud ja seetõttu intensiivraviosakonda jõudnud haigete arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud.
Tartu Ülikooli üldintensiivraviosakonnas tuli eelmisel aastal ülikallist intensiivravi anda 14 inimesele, kelle viisid elu ja surma piirile katkised hambad. Võrreldes 1980. aastatega on selliste haigete arv pea viiekordistunud. Kliinikumi üldintensiivravi osakonna juhataja Silver Sarapuu vaatles laupäeval Pärnus Eesti anestesioloogide kongressil peetud ettekandes viimasel kahekümnel aastal Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivraviosakonnas hamba-, neelu- või mandlipõletike tõttu ravitud haigeid. Parimas tööeas inimesed Kui kurguhaiguste tõttu intensiivraviosakonda sattunud haigete arv pole kahe aastakümne jooksul praktiliselt muutunud, siis hambapõletikud on näidanud järsku kasvutendentsi. 1980ndatel sattus katkiste hammaste tõttu reanimatsiooni üks-kaks haiget aastas, mullu oli pea iga kuu haige, kes vajas intensiivravi ägeda hambapõletiku tõttu. Iga kaheksanda sel ajavahemikul näo- või kaelapiirkonna põletikuga intensiivravipalatisse sattunud haige elu pole arstid suutnud päästa. Enamik neist haigetest on parimas tööeas inimesed. Keskmiselt on Sarapuu vaadeldud haiged veetnud intensiivravipalatis kaheksa päeva, praegu maksab keskmine ravipäev üldintensiivravi osakonnas 5484 krooni. Summa ei sisalda verepreparaatide, röntgenpiltide ega operatsioonide hinda. Sarapuu sõnul tulevad inimesed hambapõletikega arsti juurde liiga hilja, püüdes valu ja paiste läinud põske ravida koduste vahenditega. Vahel on paistetus lastud nii kaugele, et tursunud hingamisteede tõttu on inimene vajanud haigla vastuvõtuosakonnas elustamist. Intensiivravipalatisse satuvad sellised haiged tavaliselt pärast operatsiooni, kus kirurg on mädakolde avanud, kuid turse tõttu ei suuda haige korralikult hingata. Sarapuu sõnul võib üliraskete hambahaigete arvu kasvu põhjusi otsida eeskätt tasuliseks muutunud hambaravist, sest inimestel pole hammaste kordategemiseks raha. Vaeveldakse kodus «Kuigi 1980ndatel oli tasuta hambaravi kvaliteet vilets, hoidis see siiski hullema ära,» märkis ta. Kliinikumi näo- ja lõualuudekirurgia osakonna juhataja Marianne Sootsi sõnul on hambahaiguste arv viimastel aastatel tuntavalt suurenenud ning inimesed tulevad arsti juurde üha raskemas seisus. «Kodus on oodatud neli-viis päeva, ja kui nad haiglasse tulevad, peab väga kiiresti tegutsema,» märkis ta. Sootsi sõnul on üliraskete hambahaigustega haiglasse sattunute hulgas viimastel aastatel palju sotsiaalselt vähekindlustatud inimesi. «Inimesed ei tule hambaarstile kartuses, et ei jõuta maksta. Samas peab haigekassa kulul tasuta esmaabi andma iga arst - ägedas põletikus hamba väljatõmbamise ja turse avamise eest ei pea maksma. Kui haigekassakaarti pole, saab abi sotsiaalministeeriumi kulul,» sõnas Soots.
|
Tee koduleheks
