| Sama plaan sisaldab 360 inimese koondamist jaanuariks, vahendas «Aktuaalne kaamera». Paljud töölised on usu Kreenholmi tulevikku kaotanud. Seda mitte ainult koondamise, vaid ka madalate palkade pärast. Kreenholmi töölised kudumis- ja ketrustsehhis teavad, et järgmisel aastal tuleb hakata uut tööd otsima. Boras Wäfveri Group tegevjuht Sven-Olof Kulldorff ütles, et kui tootmiskulud tõusevad, palgad tõusevad 15 protsenti aastas, aga klientidelt ei saa suuremat hinda küsida, siis tuleb olla 15 protsenti efektiivsem. See tähendab ketruse ja kudumise osast kolmandiku väljaviimist Aasiasse ja võib-olla Türgisse. Teine abinõu on leida partner Euroopa Liidust ja nii suurendada nõudlust. «Me oleme tugevad Põhjamaades ja Balti riikides, kuid Saksamaal ja Inglismaal oleme nõrgemad. Peame kõnelusi partneritega, kellega ühineda, et tagada suuremaid koguseid,» tõdes Kulldorff. Rootslased kinnitavad, et üks põhjus, miks nad kogu tootmist praegu seisma ei pane, on tekstiilitöö kogemus Narvas. Kuni aga Euroopast kosilane leitakse, võib osa Kreenholmi töölistest juba koondamist ootamata asjad kokku pakkida. Need on eelkõige mehed ja need naised, kelle pereliikmetel töö olemas ja aega uue töökoha järele ringi vaadata. Kreenholmi osakonnajuhataja Irina Taktajeva ütles, et tal on sugulased Venemaal, kes teenivad paremini. «Nad teenivad 20 000 rubla ehk umbes 10 000 krooni kuus ja nad on töölised. Mina olen ülemus ja teenin sama palju,» nentis Taktajeva. Narva linn on Euroopa Liidu programmi abil algatanud ümberõppe programmi Kreenholmist koondatud töölistele. Programm maksab 14 miljonit krooni. |
