Riigieelarve kavasse jõudsid piltlikult öeldes viimasel tunnil 135 miljonit krooni, mis lubavad 1. jaanuarist maksta sügava puudega tööealisele inimesele praeguse 640 krooni asemel 830 krooni ja raske puudega inimesele 420 krooni asemel 550 krooni kuus. Keskmise puudega inimese toetus kerkib 200 kroonilt 260 kroonile. «See kauaoodatud tõus on vähene, selleks et inimeste toimetulek reaalselt paraneks. Sisuliselt katab see üksnes aastate jooksul toimunud inflatsiooni ega arvesta elukalliduse tõusu,» märkis liikumispuudega inimeste liidu tegevjuht Auli Lõoke.Toetusi ei topeldatud Tema sõnul pole puuetega inimesed taganenud aastatagusest nõudmisest kergitada abivahendite ja ravimite ostmiseks mõeldud toetusi 38 protsendi võrra. Selle sihi nimel korraldasid nad mullu detsembris Toompea lossi ees ka oma esimese piketi, mis küll tulemusi ei andnud. Ebakindlust võimendab valitsuse kava jätta pensionil puudelised tulevikus vaid omavalitsuse hoole alla, mille rakendumine on lükatud küll 2008. aasta algusest 2009. aastasse. Muusikaakadeemia klaveriõpetaja Irene Lindi sõnul on paljud pensionieas inimesed hirmul oma tuleviku ees. «Osa on lausa paanikas. Kui inimesel on lapsest saadik puue, siis vanaduse iseärasused vaid süvendavad seda ja tal on veel raskem hakkama saada. Kuidas saab tal nüüd puude ära võtta,» imestas ta. Teisipäeval lükkas valitsusliit riigikogus tagasi Keskerakonna muudatusettepaneku kõigi puudega inimeste toetusi kahekordistada. Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus nimetas koalitsiooni sammu piinlikuks. «Mõelge, kui suur oli keskmine palk aastal 2000! Tuletan meelde: 4900 krooni. Keskmine palk on nende aastatega tõusnud 240 protsenti ning me tahame toetusi tõsta 60 krooni ja 130 krooni ja jätta suuremal osal üldse tõstmata!» oli Tuus emotsionaalne. Vaid kuuendik töötab Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lillese kinnitusel soovivad nad leida parimaid lahendusi nii töö- kui pensionieas puudega inimestele. «Mullu tehtud uuring näitas, et enam probleeme on just tööealistel. Nende kulutused on suuremad seoses töötamisega, töövõimetuspension on madalam kui vanaduspension ning puuduvad paljud pensionäride soodustused,» selgitas ta. «Valdav osa eakatest puudega inimestest vajab eeskätt hoolekandeteenuseid, mida pakuvad kohalikud omavalitsused. Samuti maksavad omavalitsused lisatoetusi,» märkis sotsiaalministeeriumi esindaja. Nii on tema väitel võimalik iga üksiku inimese vajadusi paremini hinnata. «Kas Tallinn on võimeline hindama, mida vajab terve elu ratastoolis olnud inimene?» märkis Lõoke. «Küsisime ka õiguskantslerilt, kas plaan jätta osa puudelisi riigi toetuseta on põhiseadusega kooskõlas.» Endine sotsiaalminister Jaak Aab märkis, et Eestis töötab vaid 17 protsenti puudega inimestest, mis on teiste Euroopa riikide taustal vilets näitaja. Parlamendidebati ajal kerkis taas üles küsimus, et osa perearste on puudetoetusi kergekäeliselt välja kirjutanud. «Ühes maakonnas on iga neljas või äärmisel juhul viies inimene sügava või raske puudega inimene,» teadis Ivi Eenmaa Reformierakonnast. «Kui kusagil ka on libapuudelisi, siis ei saa seepärast karistada reaalse puudega inimesi, kelle puue on silmaga näha,» ütles Lõoke.
Raha otsakorral • Puuetega inimesed on jäänud hätta uute proteeside, ratastoolide, ortopeediliste ja muude abivahendite muretsemisel, sest selleks mõeldud raha on otsakorral. • Liikumispuudega inimeste liidu tegevjuhi Auli Lõokese andmetel on paljudes maakondades riigi dotatsiooniga abivahendite müük ja laenutus peatatud. • Järgmise aasta eelarve jagab abivahendite jaoks 80,2 miljonit krooni, mis on 22,5 miljonit krooni enam kui tänavu. Samas märgib eelarve seletuskiri, et lisaraha suunatakse liikumisabivahendite ootejärjekordade likvideerimiseks ja hinnatõusude korvamiseks. |
