| Uurimist koordineerinud riigiprokurör Margus Kurmi sõnul korraldas Ringmaa esimese, 1994. aastal Kuusalu vallas Kiiu saunas toimunud plahvatuse kättemaksuks, ning kahe sularahaautomaadi õhkimisega üritas Ringmaa kätte saada seal olnud raha. Samas ei ole selge, miks Ringmaa korraldas terve rea plahvatusi Pae tänava piirkonnas. Nende plahvatuste ohvriks langesid täiesti juhuslikud inimesed. Minu arvates ei ole üldse võimalik ega vajalik otsida sellisele kurjusele mingit mõistlikku motiivi,» ütles Kurm. «Täiesti suvaliste inimeste tapmise tagant mingit mõistetavat motiivi ei olegi minu meelest mõtet otsida,» ütles Kurm. Kurmi sõnul eitab Ringmaa ise plahvatuste korraldamist, kuid on seevastu meeleldi nõus rääkima 2001. aastal toime pandud kelmusest. Arstide poolt tehtud ekspertiis tunnistas Ringmaa süüdivaks. Pae tänava valis Ringmaa oma pommirünnakute sihtmärgiks põhjusel, et elas ise pikka aega seal piirkonnas. «Eeluurimisel ei ole leitud tõendeid, mis kinnitaksid, et need plahvatused olid suunatud mõne rahvusgrupi või mõne sotsiaalse grupi vastu,» kinnitas Kurm tänasel pressikonverentsil. «Tuleb mainida ka seda, et sellises blokk-linnakus, kus inimesed üksteist ei tunne, on märksa lihtsam tegutseda, kui kuskil väiksemas kohas. Ka Lasnamäe arhitektuuril on selles oma teatud osa,» lisas riigiprokurör. Kurm ja kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann ei soovinud tänasel pressikonverentsil selgitada, milliste tõendusmaterjalide alusel Ringmaa süü kinnitust on leidnud. «Täpsem tõendusmaterjalide esitamine ja analüüsimine toimub kohtus,» ütles Kurm, kes ei soovinud ka öelda, kust Ringmaa sai lõhkeainet plahvatuste korraldamiseks. Kuurmanni sõnul kasutas Ringmaa pommide valmistamiseks varem elektrikuna saadud kogemusi. «Pommide valmistamisel on kasutatud suhteliselt käepäraseid vahendeid, aga ma ei ütleks, et ta oleks lõhkeaine-ekspert olnud. Seda näitab ka see, et kaks pommi ei plahvatanud,» ütles Kuurmann. Seejuures muutusid Ringmaa rünnakud aastate jooksul jõhkramaks. «Esimestel pommidel kasutas ta viit-sütikuid, mis plahvatavad kindlaks määratud kella-ajal. Viimasest neljast plahvatusest kolm olid aga niinimetatud püünis-pommid, mis plahvatasid siis, kui inimene puudutas kotti, kuhu lõhkekeha oli asetatud,» rääkis riigiprokurör Kurm. |
