Algul tunnistasid politsei esindajad, et neil pole aimugi, kes on selle šikis linnaosas avastatud salapärase saali ehitajad ja kasutajad.

«Seal on küll kaks haakristi lakke maalitud, kuid leidub ka keldi riste ja Taaveti tähti, seega me ei usu, et need oleksid äärmuslased,» selgitas politsei pressiesindaja. «Mõni sekt või salaühing võib-olla. Võimalusi on palju.»

Tänaseks on oma autorluse üles tunnistanud salajane rühmitus, kes nimetab end La Mexicaine de la Perforation (LMDP). Rühmitus on võtnud enesele ülesandeks eksponeerida Pariisi maa-alustes kasutamata ruumides vaba ja sõltumatut kunsti.

Amfiteater maa all

Korravalvurite väitel leidsid kinosaali juhuslikult treeningu käigus politsei sportliku eriüksuse töötajad, kes muude ülesannete seas hoiavad silma peal ligi 200 kilomeetril Pariisi maa-alustel käikudel, katakombidel, tunnelitel ja koobastel. LMDP esindaja sõnul tugines politsei siiski grupeeringu eksliikme antud vihjele.

Sisenenud Chaillot’ palee lähedal Seine’i kaldal ühte kuivendustorusse, märkasid politseinikud presenti, millele oli kinnitatud silt: «Ehitustööd. Mitte siseneda.»

Selle taga asus laud ja kaamera, mis salvestas automaatselt kõik sisenejad. Mehhanism lülitas tööle helilindi koera haukumisega, politsei pressiesindaja sõnul «kindlasti selleks, et inimesi eemale hirmutada».

Veidi eespool avanes käik 400-ruutmeetrisse saali, mis nägi välja nagu kivisse raiutud terrasside ja toolidega amfiteater.

Saalist leiti täismõõdus kinolina, projektsiooniaparaat ja laias valikus filmilinte, alates 1950ndate film noir’ klassikast kuni värskemate thriller’iteni. Politsei pressiesindaja sõnul polnud siiski ükski film keelatud ega isegi mitte agressiivne.

Kõrvalasuv väiksem koobas oli sisustatud restorani ja baarina. «Seal olid viskipudelid ja muu alkohol, lauad ja toolid ning isegi spetsiaalne köögiriist kuskussi tegemiseks,» ütles pressiesindaja. «Elektrisüsteem oli paigaldatud professionaalselt ning sinna oli veetud koguni kolm telefoniliini.»

Kolm päeva hiljem, kui politsei pöördus tagasi koos riikliku elektrifirma spetsialistidega, et välja selgitada, kust voolu võeti, olid telefoni- ja elektrijuhtmed läbi lõigatud ning politseile jäetud sõnum: «Ärge proovigegi meid leida.»

Kunst katakombides

Suures osas on Pariisi katakombid tekkinud juba Rooma ajal, kui otse linna seest raiuti majade ehitamiseks kive.

Tänapäeval lubatakse külastajaid vaid ühte väikesesse osasse maa-alustest käikudest, Les Catacombes’i. Seal, paari kilomeetri pikkustes käikudes hoitakse ligi kuue miljoni pariislase luid, mis veeti 18. sajandi lõpul epideemiate puhkemise kartuses kokku Pariisi ülerahvastatud surnuaedadest. Alates 1955. aastast on ülejäänud maa-alusesse võrgustikku sisenemine turvakaalutlustel keelatud.

Sellegipoolest eksisteerib mitmeid salajasi rühmitusi, nn katafiile, kes tungivad pimeduse varjus kuivendustorude ja ventilatsioonišahtide kaudu tunnelitesse, et rahuldada oma süütut uudishimu.

On ka teisi kohti

Kinosaali ehitamise omaksvõtnud rühmitusele La Mexicaine de la Perforation lähedalseisev fotograaf Patrick Alk, kes on andnud välja raamatu linnade all toimuvatest uurimisretkedest, ütles raadiojaamale RTL antud usutluses, et kinosaali leidmine oli «häbi, aga mitte maailma lõpp». «On tosinaid teisi,» ütles ta. «Teil pole aimugi, mis seal all on.»

Briti ajalehe Guardian korrespondendil õnnestus rühma LMDP aktivistidega Pariisis kohtuda. «Nende vanus jääb vahemikku 19–42 aastat, elukutsetest on esindatud nii meditsiiniõed, vitriinide kujundajad, müürsepad kui filmirežissöörid,» teatab Guardian.

LMDP liikmete kinnitusel töötas kino koos restorani ja baariga sel suvel seitse nädalat, näidates valitud seltskonnale programmi hiina ja korea režissööride töödest, lisaks filme Alex Proyas’lt, Coppolalt, David Lynchilt ja Terry Gilliamilt.

Kinosaal ehitati omavahel ühenduses olevate ruumide liitmise teel ja sellele kulus poolteist aastat. Varem asus siin kivimurd, mida kasutati viimati 1900. aasta maailmanäitusel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.83