Parlamendivalimiste eel kevadel riigiteenistujatele hiigelpalkasid lubanud Keskerakond soovis Savisaare väitel nii vähendada Eesti inimeste väljarännet ning tuua juba välismaale siirdunud eestlased koju tagasi.

Samal teemal: Ansip: koalitsiooni lõhkumine on Savisaare soovunelm (147)  (VIDEO)

VIIMASED KOMMENTAARID a minul hea meel Mul on küll hea meel,  et arstid, õed,  bussijuhid, ehitajad  ja teised, kes siin  pidid ots-otsaga  kokk... a minul hea meel Mul on küll hea meel,  et arstid, õed,  bussijuhid, ehitajad  ja teised, kes siin  pidid ots-otsaga  kokk... Teised kommentaarid

«Statistikud ja majandusteadlased on andnud hinnanguid, et elujärje parandamise nimel on välismaale suundunud ligi sada tuhat tublit ja noort töökätt,» teatas Savisaar.

Kutsus noori koju

Tema sõnul siirduvad välismaale noored ja andekad. «Just need, keda me praegu oma kodus Eestimaal tekkivas töökäte puuduses just kõige enam vajame,» rõhutas Keskerakonna liider.

«Sotsioloogid teavad, et kui inimene on töötanud muus keskkonnas, teises riigis juba üle viie aasta, siis on tõenäosus, et ta oma koduriiki tagasi pöörduks, väga väike,» tõdes Savisaar.

«Ta on ennast võõrsil juba sisse seadnud, tal on tekkinud uus kodu ning uued sõbrad, inimene on sulandunud teise sotsiaalsesse keskkonda. Täna oleks veel lahkunud noored võimalik tagasi tuua, aga kas ka homme – kahtlen väga,» tõdes ta.

Seetõttu nimetas Savisaar küüniliseks valitsuse strateegiat eelistada eestlaste palkade tõstmisele hoopis madala sissetulekuga tööjõu sissetoomist väljastpoolt Euroopa Liitu.

«On naiivne arvata, et pärast siin töötatud aega suundub suurem osa neist oma koduriikidesse tagasi. Nende homsed sotsiaalsed kulud jäävad aga Eesti maksumaksja kanda,» hoiatas ta.

Parteijuhi väitel on täide minemas tema 1999. aasta ennustus, et Eesti poliitika kujuneb kahe suure partei vastasseisuks. Praegu on need jõujooned selgelt eristunud Keskerakonna ja Reformierakonna vahel.

«Jõult väiksemad tegijad ei suuda parlamendis sageli enam käituda kui iseseisvad poliitilised subjektid,» väitis Savisaar.

Tema väitel oleks Keskerakonnal aeg hakata endale aktiivsemalt kujundama tulevasi koalitsioonipartnereid. «Mõelda, mida nood hakkavad tegema siis, kui neil – või õigemini: nende valijatel – Reformierakonna diktaadist küllalt saab.

KeRa lepe võib saad lõpu

Taktikaliselt oleks ehk õige käsitada näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna parempoolestuvat võimuladvikut ja selle erakonna vasakpoolset liikmeskonda erinevate partneritena, kelle suhtes tulebki ajada erinevat liini,» hindas ta.

Keskerakond on Savisaare väitel ainus jõud, kes suudab paremerakondade «piiratud rahvuspopulismile» vastu seista ja seda neutraliseerida.

Külalisena kongressil kõne pidanud Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi tegi ettepaneku lõpetada aasta tagasi kahe partei vahel presidendivalimisteks sõlmitud koostöölepe.

Savisaar pidas Marrandi ettepanekut mõistlikuks, sest leppe sõlmimise ajal olid mõlemad parteid valitsuses, ent nüüd ollakse koos opositsiooni.

Keskpartei sai uue juhatuse

• Keskerakonna esimeheks valiti taas Edgar Savisaar, kelle poolt andis oma hääle 762 ja vastu 68 kongressil osalenud delegaati. Aseesimeesteks kinnitati Kadri Must ja Enn Eesmaa.

• Erakonna juhatusse valiti Jüri Ratas (398 häält), Jaak Aab (327), Marika Tuus (278), Kadri Must (264), Enn Eesmaa (245), Siiri Oviir (240), Aadu Must (219), Vilja Savisaar (217), Andres Vään (212), Kalev Kallo (205), Arvo Sarapuu (199), Peeter Võsa (199), Heimar Lenk (193) ja Kalle Laanet (193).

• Juhatusse kandideeris 45 inimest. Keskerakonna üks liidreid, Ain Seppik loobus sinna kandideerimast, sest soovib asuda erakonna aukohtu esimehe kohale.