Mobiilikiirguse toime uurimise muudab keeruliseks ennekõike tõik, et see võib inimese tervist mõjutada lugematutel viisidel ja uuringute jälgitav mõju tervisele avaldub alles alates kümnendast kasutamise aastast. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Mobiiltelefonist väljub rääkimise ajal suhteliselt kõrgetel sagedustel raadiokiirgus, mida nimetatakse ka mikrolainekiirguseks. Samasugust kiirgust väljub näiteks raadio- ja telesaatjatest ning ka arvutiekraanist.

Uurimine on keerukas

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) biomeditsiinikeskuse vanemteadur Hiie Hinrikus selgitas, et mobiiltelefonist liigub kiirgus ühtlaselt kõigis suundades ja oma osa kiirgusest saab kindlasti kätte ka «käed vabad» süsteemiga rääkiv inimene.

Ta märkis, et vastupidiselt laialt levinud arvamusele on tänapäevased kiirgusnormid endisaegsetest märksa liberaalsemad ja võrreldes NSV Liidu aegsete piirnormidega on tänapäeval lubatavad kiirgusnäitajad umbes 100 korda suuremad.

Rääkides spetsiaalsetest mobiiltelefonide külge kinnitatavatest lisaseadmetest, mis väidetavalt kahjuliku kiirguse kinni püüavad, oli Hinrikuse diagnoos ühene: «See on jama!»

Mobiiliga rääkimise mõju tervisele on maailmas uuritud üsna agaralt, ent tulemused on paraku sageli mitmeti tõlgendatavad või vasturääkivad.

Hinrikus möönis, et teadlased on mobiili mõju uurimisel tõsistes raskustes, sest samasugused teadustööd annavad sageli täiesti erineva tulemuse. «Keegi ei oska selgitada, miks see nii on,» laiutas ta käsi.

Mobiilikiirguse toime uurimise muudab tema sõnul keeruliseks ennekõike tõik, et see võib inimese tervist mõjutada lugematutel viisidel ja mõju avaldub rakutasemel.

Hiljuti leidsid 1400 ajukasvajaga patsienti ja sama hulka terveid inimesi uurinud Rootsi Örebro ülikooli teadlased, et maapiirkondade elanikel esineb ajukasvajaid sagedamini ja see võib olla seotud just mobiiltelefoni kasutamisega.

Ulatuslik inimkatse

Hinrikus kinnitas, et oma idu on ses uuringus olemas, sest maal paiknevad mobiiltelefoni tugijaamad hõredamalt ja nendega ühenduse saamiseks peab mobiiltelefon enam «tööd tegema» ja seega mõjutab inimest ka suurem kogus kiirgust.

Ta toonitas siiski, et esialgu pole veel päris selge, kas mobiiltelefonidest eralduva kiirguse suurenedes kasvab ka selle kahjulik mõju. Mitmed uuringud näitavad nimelt, et pikaaegse madala kiirguse mõju võib olla vähemalt sama ohtlik kui lühiajaline suur kiirgus.

TTÜs korraldatud katsete käigus selgus, et mobiilikiirgus mõjutab ajulaineid, mis on seotud inimese vaimse võimekusega. Leiti, et mobiiltelefonide kiirgus avaldab mõju umbes 10–30% inimestest, kellel tekivad ajurütmides statistiliselt olulised muutused ning kelle tulemused psühholoogilistes ja tähelepanutestides langevad.

Hinrikus kinnitas, et mobiiltelefonid on paraku väga uus nähtus ja seega võib musta huumorit mängu tuues öelda, et aina laiemalt levivate mobiiltelefonide abil viiakse maailmas läbi mastaapseid inimkatseid, mis laboritingimustes võimatud oleksid.

«Mobiiltelefoni jälgitav mõju tervisele tekib uuringute järgi alles alates kümnendast kasutamise aastast,» kinnitas ta.

Hinrikus sõnas, et soovib igal võimalusel toonitada, et laste mobiilikasutust peab rangelt piirama, sest nemad on mitmel põhjusel selle võimalikule kahjulikule mõjule kõige vastuvõtlikumad.

Mobiiltelefoni tekitatud väli neeldub bioloogilises koes väga kiiresti, ent laste pead on väiksemad ja seega saab nende aju palju enam kiirgust kui täiskasvanul, selgitas ta. Ka võib kiirgus kõige rängemalt mõjuda just arenevale organismile.

«Laste jaoks on mobiilikasutuse aeg pikem, sest tänapäeval räägivad lapsed mobiiliga juba varajasest east ja juba paarikümneaastaselt võib see neile rängalt kätte maksta,» hoiatas ta.

Tootja probleem

EMT avalike suhete juht Kaja Pino teatas, et EMT spetsialistid on mobiiltelefoniga kõnelemise võimalikust kahjulikust mõjust kirjutanud korduvalt oma kliendilehes ning selleteemalisi artikleid on avaldatud ka mitmetes terviseväljaannetes.

Ta lisas, et lastele suunatud reklaamikampaaniaid EMT enam ei korralda. «Aga ise lapsevanemana pean ma ütlema, et mobiiltelefoniga kaasnev mugavus ja turvalisus on nii oluline, et kaalub minu jaoks üles võimaliku riski,» sõnas Pino.

Tele2 Eesti kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov teatas, et iga nende müüdava mobiiltelefoniga on kaasas kasutusjuhend, kus on kirjas nii telefoni kasutamistingimused, täiendav ohutusteave ning soovitused mobiiltelefoni kasutamiseks.

Elisa suhtekorraldusjuht Regina Salmu teatas, et nende firma ei pea mobiiltelefonide võimalikku kahjuliku mõju oma probleemiks. «Kuna meie ei ole mobiilide tootjad, siis me ei saa vastutada nende toodangu eest,» kinnitas ta.

Hinrikust paneb enda sõnul muretsema see, et lapsed kasutavad mobiiltelefoni palju ja sageli ilma erilise põhjuseta.

Ta arvas, et telefonide ümbrisel peaks olema suurelt kirjas, et nende kasutamine võib lastele ohtlik olla. «Mobiilimüüjad peaksid sellesse küsimusse palju tõsisemalt suhtuma,» leidis Hinrikus.

Pino sõnas, et EMTs on praegu käimas ettevõtte sotsiaalse vastutuse uuring, kus ühe teemana käsitletakse ka mobiili võimalikku tervistkahjustavust ja EMT võimalusi seda vähendada ning sellest paremini teavitada.

«Aga nii nagu sigarette müüv kauplus ei tohi ise suitsupakkidele hoiatavaid kolepilte peale kleepida, ei saa ka mobiile müüv kauplus varustada neid siltidega «Võib kahjustada teie tervist». See eeldab ikkagi kokkulepet tootjatega ja tootja valmidust selline aktsioon läbi viia,» toonitas Pino.

Hinrikus tunnistas, et Eesti operaatorid mobiiltelefoni mõju väljauurimiseks Eestis teadlastega kontakti otsinud ei ole.

Elisa suhtekorraldusjuhi sõnul puudub neil selles vallas koostöö Eesti teadlastega, kuna selleks pole otsest vajadust.

EMT avalike suhete juht kinnitas, et nemad jälgivad meie teadlaste mobiiltelefoniga helistamise mõju uuringuid suure tähelepanuga.

Eestis kaebusi pole

Maailmas sekkuvad mobiilitootjad terviseuuringutesse aktiivselt ja Hinrikuse arvates ei maksa sugugi juhuslikuks pidada, et rahvusvaheliselt lubatud raadiokiirguse normid langevad üsna täpselt kokku suurte tootjate mudelite näitajatega.

Ta lisas, et teadlased kahtlustavad sedagi, et rahvusvahelised terviseorganisatsioonid on mobiilitootjate käpa all ning avalikkusele esitatakse ja toetust avaldatakse neile uuringutele, mis ärimeestele soodsad.

Samas kinnitas ta, et suuremad firmad käituvad siiski ka küllalt korrektselt, sest eraldavad märkimisväärseid vahendeid riiklike raadiokiirguse uuringuprojektide tarbeks.

Arutledes selle üle, kas tulevikus võib mobiilifirmasid tabada samasugune kohtuasjade laviin kui praegu tubakafirmade puhul, märkis Hinrikus, et välistada seda ei saa, ent enne tuleb teadlastel siiski mobiilikasutuse mõju inimese tervisele täpsemalt välja selgitada.

Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk kinnitas, et seni pole neile laekunud ühtegi kaebust, milles oleks kurdetud mobiili kasutamisest tingitud halba mõju tervisele.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: