| |
|
 |
Tallinna Lilleküla gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Helina Ailt arvab, et pärast tunde kahemeestele luude-kontide paiknemist näidates peaks ta saama lisatasu.
Foto: Toomas Huik |
|
Õpetajad peavad kahemehi tasuta aitama
(318)
26.08.2005 00:01
Eva Kübar, suvereporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Uuest kooliaastast ei taha õpetajad kahtesid enam tunnistusele panna, sest ministeeriumi määruse järgi peab pedagoog nüüd oma vabast ajast ja ilma lisatasuta kahemehe järele aitama.
Haridusministeeriumi uue määruse järgi tuleb nüüd põhikooli õpetajal, juhul kui tema kasvandik saab veerandihindeks kahe, koostada talle tugisüsteem – vaadata üle, miks puudulik hinne tekkis, ning vajadusel anda lisatunde või suunata õppur kas sotsiaalpedagoogi või psühholoogi jutule.«Loomulikult peaks selline töö olema eraldi tasustatud. See on koht, kus järjekordselt mängitakse õpetaja missioonitundele,» sõnas Tallinna Inglise Kolledži bioloogiaõpetaja Anu Parts. Arvestusele raamatuga Tallinna Lilleküla gümnaasiumis bioloogiat õpetavat Helina Ailti on lisakoormus sundinud õppetöös järeleandmisi tegema. «Oleme mõelnud, et pakume kohe veerandi algul välja võimaluse, et need õpilased, kes on nõus kolmega, saavad teha arvestust raamatu abiga,» kirjeldas ta süsteemi, kuidas kahtede tunnistusele panemist ja sellest tulenevaid lisakohustusi vähendada. «Kui paned kahe välja, pead järgmisel veerandil tegema lisaõppekava,» selgitas Ailt. Ühe kahemehe järjele aitamiseks tehtud kava võib aga õpetaja tööpäevale ligi poolteist tundi lisada. Näitena tõi Ailt lisatestide koostamise konsultatsioonides. «Testi ettevalmistamine võtab vähemalt pool tundi, õpilane lahendab seda 45 minutit ja 20 minutit ma parandan,» kalkuleeris õpetaja. Ta lisas, et tema klassis lõpetab kindlasti kaks-kolm õpilast veerandi mitterahuldavaga. Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Maie Kitsingu sõnul kuulub järeleaitamine pedagoogi töö juurde ja lisaraha ta selle eest saama ei peaks. «Me arvestame, et see on õpetaja üldaja sees,» sõnas Kitsing. «Iga laps õpib omas tempos ja seda tuleb arvestada. Pearaha võimaldatavad võimalused on suuremad kui ainult tundi anda.» Kitsingu sõnul peab raha tulema kas kooli omavahenditest või selle omavalitsuse eelarvest, kellele haridusasutus kuulub. Üks põhjusi, miks määrusesse seesugune punkt kirjutati, on Kitsingu sõnul ka õppurite massiline väljalangemine koolist. «Me ei saa lubada, et laps lõpetab mitmete kahtedega,» sõnas ta. Valgamaal Sihval asuva Pühajärve Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja Pedaja ütles, et järeleaitamise süsteem peaks kindlasti olema tasustatud ja ühe lisatunni eest peaks pedagoogi rahakott täienema vähemalt 40 krooni võrra. Vastavuses pearahaga «See oleks enam-vähem vastavuses pearahaga, mida tunni andmise eest saab,» selgitas Pedaja. Tema väitel võivad individuaalsed järeleaitamistunnid pedagoogidelt vahel tunde vaba aega röövida. «Minule tuli üks õpilane suvel kirjandust vastama. Ja siis ma avastasin, et ta loeb üht lehekülge pool tundi,» kõneles noor õpetaja. «Aga kui on veel mõni raske aine, kus pooled läbi kukuvad, siis ma küll ei kujuta ette, mis saab.» Haridusminister Mailis Reps arvab aga, et lisatasu järeleaitamise eest maksma ei pea. «Suvetöid ja järeleaitamistunde on õpetajad kogu aeg andnud,» sõnas Reps. Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurmi sõnul kasvasid õpetajate palgad sel aastal võrreldes mullusega 12 protsenti ning samas tempos peaks kasv jätkuma tuleval aastal. Kokku on õpetajate palkadeks tänavu ette nähtud 2064 miljonit krooni. Lisaeelarvest plaanib haridus- ja teadusministeerium küsida veel 206 miljonit krooni. Kohustuslik abi § 8. (5) Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk», /- - -/, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule /- - -/. Allikas: Määrus «Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord»
|
