Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli kliinikumi poolt läbi viidud pilootprojekt näitas, et väga suur osa vigastustest tekib kodus, liikluses, koolis või sportides.    

Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasiku sõnul kinnitas pilootprojekt veelkord juba seni teadaolevaid fakte, teatas ministeerium

«Projekti tulemused näitasid, et 40 protsenti vigastustest saadakse kodus. Veerand vigastustest olid seotud spordiga, neist omakorda ligi 40 protsenti tekkis organiseeritud sportliku tegevuse käigus, see tähendab kehalise kasvatuse tunnis või trennis,» ütles Laasik.

Projekt näitas, et õnnetusjuhtumid ja vigastused juhtuvad sagedamini noorukite, tööealiste elanike, laste ja meeste hulgas.

«See annab signaali, et ennetusmeetmetega on võimalik väga palju ja kiiresti ära teha, et ära hoida vigastusi ning võita inimelusid,» sõnas abiminister Laasik.

Veebruarist kuni aprillini korjati Taru ülikooli kliinikumi traumapunktis andmeid kokku 5110 vigastusega lõppenud juhtumi kohta. Päevas pöördus traumapunkti keskmiselt 57 inimest.

Uuringust jäeti välja eriti rasked juhud, kus kiirabi viis vigastatu otse intensiiv-, statsionaarravi või teistesse raviasutustesse.

 «Kuna raskemad juhud jäeti välja, siis oli joobeseisundis saadud vigastuste hulk vaid 6% juhtudest,» ütles  Laasik. Samas oli vägivaldsetest vigastustest joobeseisundis tekkinud tervelt 30 kuni 50 protsendil juhtumitel.

Pilootprojektiga testiti Euroopa Liidus kasutusele tulevat vigastuste klassifikaatorit. Projekti tulemuste põhjal töötab sotsiaalministeerium välja vigastuste registri, et riigil tekiks võimalus tegeleda tõhusamalt vigastuste ennetamisega.

«Praegu on Eestil olemas statistika, kui palju inimesi õnnetustesse satub või neis hukkub, kuid seda, kes nad täpsemalt on, me ei tea,» ütles sotsiaalministeeriumi info- ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Kuivjõgi.

Kuivjõe sõnul koorusid projekti käigus välja mitmed ideed, milliseid ettepanekuid teha klassifikaatori täiendamiseks ning kuidas võiks paremini korraldada ja koguda vigastuste kohta käivat infot. Eesti poolsed ettepanekud edastatakse EL-i sügisel.

2003. aastal suri  Eestis vigastuste tagajärjel 1 776 täiskasvanut ja 40 last. Täiskasvanud pöördusid vigastustega arsti poole 150 701 ja lapsed 31 506 korral, haiglaravi vajati vastavalt 13 617 ja 2500 korral. Vigastuste tõttu jäi püsivalt töövõimetuks 1 129 inimest, puue määrati 959 korral.

Eestis on suurimateks surmapõhjustajateks liiklusvigastused, alkoholimürgitused, enesetapud, tapmised ja uppumised. Iseloomulikuks soodustavaks asjaoluks on seejuures täiskasvanute puhul enamasti alkoholi liigtarvitamine.

Vigastused on sagedasemaks surmapõhjuseks kuni 45 aastaste hulgas, mistõttu ühiskond kaotab palju tootlikke aastaid aktiivses tööeas elanike hukkumise tõttu. SKP alusel arvutatuna oli ühe hukkunu keskmine kulu ühiskonnale Eestis 2001. aastal miljon krooni, kogu kahju ühiskonnale aga 1,94 miljardit krooni, mis moodustas SKP-st ligi 2 protsenti.

Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel sureb igal aastal vigastuste tagajärjel 3,5 miljonit inimest. Umbes sama palju inimesi muutub täielikult töövõimetuks ning kümneid kordi rohkem inimesi saab eluaegse tervisekahjustuse. 2002. aastal suri maailmas vigastuste tõttu 5,1 miljonit inimest, sealhulgas Euroopas 800 000. 

Toimetas Peeter Kuimet, PM online