|
Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasiku sõnul kinnitas pilootprojekt
veelkord juba seni teadaolevaid fakte, teatas ministeerium
«Projekti tulemused näitasid, et 40 protsenti vigastustest saadakse kodus.
Veerand vigastustest olid seotud spordiga, neist omakorda ligi 40 protsenti
tekkis organiseeritud sportliku tegevuse käigus, see tähendab kehalise kasvatuse
tunnis või trennis,» ütles Laasik.
Projekt näitas, et õnnetusjuhtumid ja vigastused juhtuvad sagedamini
noorukite, tööealiste elanike, laste ja meeste hulgas.
«See annab signaali, et ennetusmeetmetega on võimalik väga palju ja kiiresti
ära teha, et ära hoida vigastusi ning võita inimelusid,» sõnas abiminister
Laasik.
Veebruarist kuni aprillini korjati Taru ülikooli kliinikumi traumapunktis
andmeid kokku 5110 vigastusega lõppenud juhtumi kohta. Päevas pöördus
traumapunkti keskmiselt 57 inimest.
Uuringust jäeti välja eriti rasked juhud, kus kiirabi viis vigastatu otse
intensiiv-, statsionaarravi või teistesse raviasutustesse.
«Kuna raskemad juhud jäeti välja, siis oli joobeseisundis saadud
vigastuste hulk vaid 6% juhtudest,» ütles Laasik. Samas oli vägivaldsetest
vigastustest joobeseisundis tekkinud tervelt 30 kuni 50 protsendil juhtumitel.
Pilootprojektiga testiti Euroopa Liidus kasutusele tulevat vigastuste
klassifikaatorit. Projekti tulemuste põhjal töötab sotsiaalministeerium välja
vigastuste registri, et riigil tekiks võimalus tegeleda tõhusamalt vigastuste
ennetamisega.
«Praegu on Eestil olemas statistika, kui palju inimesi õnnetustesse satub või
neis hukkub, kuid seda, kes nad täpsemalt on, me ei tea,» ütles
sotsiaalministeeriumi info- ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Kuivjõgi.
Kuivjõe sõnul koorusid projekti käigus välja mitmed ideed, milliseid
ettepanekuid teha klassifikaatori täiendamiseks ning kuidas võiks paremini
korraldada ja koguda vigastuste kohta käivat infot. Eesti poolsed ettepanekud
edastatakse EL-i sügisel.
2003. aastal suri Eestis vigastuste tagajärjel 1 776 täiskasvanut ja 40
last. Täiskasvanud pöördusid vigastustega arsti poole 150 701 ja lapsed 31 506
korral, haiglaravi vajati vastavalt 13 617 ja 2500 korral. Vigastuste tõttu jäi
püsivalt töövõimetuks 1 129 inimest, puue määrati 959 korral.
Eestis on suurimateks surmapõhjustajateks liiklusvigastused,
alkoholimürgitused, enesetapud, tapmised ja uppumised. Iseloomulikuks
soodustavaks asjaoluks on seejuures täiskasvanute puhul enamasti alkoholi
liigtarvitamine.
Vigastused on sagedasemaks surmapõhjuseks kuni 45 aastaste hulgas, mistõttu
ühiskond kaotab palju tootlikke aastaid aktiivses tööeas elanike hukkumise
tõttu. SKP alusel arvutatuna oli ühe hukkunu keskmine kulu ühiskonnale Eestis
2001. aastal miljon krooni, kogu kahju ühiskonnale aga 1,94 miljardit krooni,
mis moodustas SKP-st ligi 2 protsenti.
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel sureb igal aastal vigastuste
tagajärjel 3,5 miljonit inimest. Umbes sama palju inimesi muutub täielikult
töövõimetuks ning kümneid kordi rohkem inimesi saab eluaegse tervisekahjustuse.
2002. aastal suri maailmas vigastuste tõttu 5,1 miljonit inimest, sealhulgas
Euroopas 800 000. Toimetas Peeter Kuimet, PM online |