| «Me oleme õppimishimuline partei ja nii nagu me pronkssõduri küsimuses õppisime Isamaalt, kes juba viis aastat tagasi kuulutas, et pronkssõdur peaks seal olema, kus ta on, samamoodi Narva küsimuses võtsime eeskuju Res Publicast, kes juba 9. mail toetas sealsete tähtpäevade tähistamist,» ütles Savisaar tänasel valitsuse pressikonverentsil. «Nüüd on need kaks ühinenud, seda rohkem on nende kahe käest õppida.» Savisaar viitas sellele, et Res Publica Narva osakonna liikmed tähistasid tänavu 9. mail Suure Isamaasõja võidu 61. aastapäeva, asetades lilli Peetri väljakul paiknevale memoriaalile ja tundmatu sõduri hauale. Samuti ilmus maakonnalehes Põhjarannik Res Publica Narva ringkonna õnnitlus sõjaveteranidele. Savisaare vastus järgnes Isamaaliidu esimehe Tõnis Lukase eilsele väitele, et Keskerakonna Narva osakonna otsus rahastada Punaarmee Narva vallutamise aastapäeva üritusi näitab, et erakond ei pea Narvat Eesti linnaks. Tervitas ka Rahvaliit Eelmisel laupäeval avaldas Narva ajaleht Gorod ühtlasi Rahvaliidu Narva osakonna kuulutuse, kus tänati linna vabastanud «sõdureid-vabastajaid». Erakonna juht Villu Reiljan ütles, et koahliku osakonna veteranide tiib tõepoolest taolise avalduse tegi, kuid toimunusse ei tasuks suhtuda traagiliselt. «Me küll ei arva, et on võimalik ja mõistlik traagilise sõjaga seotud inimeste mälust kustutada sõjakoledusi ja vastasseisu, mis kahe suure riigi ja rahva vahel oli,» märkis ta. «See ei peaks olema see koht, kus teineteisega hirmasasti tülli tükitakse.» Reiljan lubas siiski, et erakonnasiseselt võetakse Narvas toimunu arutlusele. Punaveteranid sai 300 krooni Lisaks sellele, et Keskerakond rahastas Narva vallutamise aastapäeva üritusi, korraldas üleeile Narva linnavalitsus punaveteranidele piduliku vastuvõtu, kus Punaarmees võidelnud veteranidele anti linnavalitsuse aukiri. Lisaks said veteranid linnavalitsuselt 300 krooni toetust. Eile külastasid veteranid bussiga 1944. aastal Ida-Virumaal toimunud lahingute paiku ja Nõukogude sõduritele püstitatud monumente. Pealetungiv Punaarmee vallutas Narva 1944. aasta juulis. Enne seda olid Nõukogude lennukid hävitanud 6. märtsil 1944 toimunud pommitamises suurema osa linnast. Lisaks Eesti okupeerinud natsi-Saksamaa vägedele võitles Narva rindel Punaarmee vastu kümneid tuhandeid Eesti vabatahtlikke, kes lootsid takistada Eesti teistkordset okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. |
kõik galeriid
